Eesti statistika vastab euronõuetele

Statistikaameti makromajandusosakonna juhataja Erika Sisaski sõnul uue süsteemi juurutamise korral arvestuste lõpptulemused ei muutu, kuid selle abil on võimalik rohkem alavaldkondi välja tuua.

Viimasel ajal on vaidlusi tekitanud Eesti majanduskasvu erinev tõlgendamise võimalus -- vastandatud on Eesti Panga ja statistikaameti andmeid. Erika Sisask kinnitas, et sisemajanduse koguprodukti arvestustega tegeleb Eestis vaid statistikaamet.

Rahandusministeeriumi majanduspoliitika osakonna spetsialisti Toivo Mängeli sõnul on statistika oluline puudus see, et sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja majanduskasvu täpsed arvestused eelmise aasta kohta selguvad alles kolmveerand aasta pärast.

Sellest tulenevalt koostavadki Mängeli sõnul keskpank, rahandusministeerium jt institutsioonid hinnangulisi prognoose.

«Eesti Pank arvutab majanduskasvu indekseid ja see ei ole sugugi mitte SKP,» selgitab Sisask. «See näitab vaid majanduse ühte haru.»

Rahandusministri nõunik Tiit Saat lausus, et statistikaameti kritiseerimiseks pole põhjust. «See, et Eesti Pank, rahandusministeerium ja statistikaamet saavad näiteks majanduskasvu kohta erinevad arvud, tuleneb sellest, et on erinevad tegijad ja erinevad meetodid,» rääkis Saat. Tema sõnul on küsimus selles, kas osatakse mõista, mis on arvude taga.

Mõne aastaga on statistikaametis tehtud siiski väga olulised ümberkorraldused, märkis Eesti konjunktuuriinstituudi majandusuuringute grupi juht Leev Kuum. Tingimustes, kus on soov varjata infot ja on väga avarad võimalused infot mitte esitada, töötab statistikaamet Kuuma sõnul väga edukalt.

Momendil tegeleb statistikaamet teise kvartali makromajanduslike arvestustega, mis Sisaski sõnutsi kinnitavad, et majandus kasvas ka teises kvartalis. «Kasvukiirust ei saa veel täpselt öelda,» rääkis Sisask. «Alati majanduskasv on kiirenenud teisel poolaastal. Kas ta aga täpselt on 2,8; 3 või 2,5 protsenti, ei saa praegu öelda.»

Kuum lausus, et kui statistikaamet arvutab praegu teise kvartali majanduskasvu, siis tarbijat huvitab juba kiire eelhinnang neljanda kvartali kohta.

Majanduskasvu arvestamisel on kõige suurem probleem varjatud sektori osakaal, mille suuruseks hindab statistikaamet 12 protsenti. Viimaste uuringute järgi on Eestis varimajanduse osa kõige suurem kaubanduses ja teeninduses.

«Me oleme aga mõningal määral sellega arvestanud. Näiteks, kui alkoholitootmine langes, siis teades, kui palju elanikkond keskmiselt tarbib, tegime SKP arvestustes tasaarvestusi,» lausus Erika Sisask.

Eesti makromajanduslike arvetusi hindasid hiljuti Eestis käinud euroametnikud heaks. Tulemuste usaldusväärsust kinnitab ka tootmis- ja tarbimismeetodil tehtud arvestuste vaid 0,9protsendiline erinevus. «Mõlemad meetodid kinnitavad, et majanduskasv on olemas,» selgitas Sisask.

Tarbimise arvutamisel kasutab statistikaamet leibkondade uuringuid, valitsemis- ja kasumitaotluseta sektorite lõpptarbimise kulutusi ning kapitali kogumahutusi põhivarasse.

Tootmismeetodi arvutamisel kasutab statistikaamet ettevõtete aruandlust, mida korrigeeritakse ka näiteks sotsiaalmaksu summadega.