Eesti statistika vastab euronõuetele

Sellest tulenevalt koostavadki Mängeli sõnul keskpank, rahandusministeerium jt institutsioonid hinnangulisi prognoose.

«Eesti Pank arvutab majanduskasvu indekseid ja see ei ole sugugi mitte SKP,» selgitab Sisask. «See näitab vaid majanduse ühte haru.»

Rahandusministri nõunik Tiit Saat lausus, et statistikaameti kritiseerimiseks pole põhjust. «See, et Eesti Pank, rahandusministeerium ja statistikaamet saavad näiteks majanduskasvu kohta erinevad arvud, tuleneb sellest, et on erinevad tegijad ja erinevad meetodid,» rääkis Saat. Tema sõnul on küsimus selles, kas osatakse mõista, mis on arvude taga.

Mõne aastaga on statistikaametis tehtud siiski väga olulised ümberkorraldused, märkis Eesti konjunktuuriinstituudi majandusuuringute grupi juht Leev Kuum. Tingimustes, kus on soov varjata infot ja on väga avarad võimalused infot mitte esitada, töötab statistikaamet Kuuma sõnul väga edukalt.

Momendil tegeleb statistikaamet teise kvartali makromajanduslike arvestustega, mis Sisaski sõnutsi kinnitavad, et majandus kasvas ka teises kvartalis. «Kasvukiirust ei saa veel täpselt öelda,» rääkis Sisask. «Alati majanduskasv on kiirenenud teisel poolaastal. Kas ta aga täpselt on 2,8; 3 või 2,5 protsenti, ei saa praegu öelda.»

Kuum lausus, et kui statistikaamet arvutab praegu teise kvartali majanduskasvu, siis tarbijat huvitab juba kiire eelhinnang neljanda kvartali kohta.

Majanduskasvu arvestamisel on kõige suurem probleem varjatud sektori osakaal, mille suuruseks hindab statistikaamet 12 protsenti. Viimaste uuringute järgi on Eestis varimajanduse osa kõige suurem kaubanduses ja teeninduses.

«Me oleme aga mõningal määral sellega arvestanud. Näiteks, kui alkoholitootmine langes, siis teades, kui palju elanikkond keskmiselt tarbib, tegime SKP arvestustes tasaarvestusi,» lausus Erika Sisask.