Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti statistika vastab euronõuetele

    Statistikaameti makromajandusosakonna juhataja Erika Sisaski sõnul uue süsteemi juurutamise korral arvestuste lõpptulemused ei muutu, kuid selle abil on võimalik rohkem alavaldkondi välja tuua.
    Viimasel ajal on vaidlusi tekitanud Eesti majanduskasvu erinev tõlgendamise võimalus -- vastandatud on Eesti Panga ja statistikaameti andmeid. Erika Sisask kinnitas, et sisemajanduse koguprodukti arvestustega tegeleb Eestis vaid statistikaamet.
    Rahandusministeeriumi majanduspoliitika osakonna spetsialisti Toivo Mängeli sõnul on statistika oluline puudus see, et sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja majanduskasvu täpsed arvestused eelmise aasta kohta selguvad alles kolmveerand aasta pärast.
    Sellest tulenevalt koostavadki Mängeli sõnul keskpank, rahandusministeerium jt institutsioonid hinnangulisi prognoose.
    «Eesti Pank arvutab majanduskasvu indekseid ja see ei ole sugugi mitte SKP,» selgitab Sisask. «See näitab vaid majanduse ühte haru.»
    Rahandusministri nõunik Tiit Saat lausus, et statistikaameti kritiseerimiseks pole põhjust. «See, et Eesti Pank, rahandusministeerium ja statistikaamet saavad näiteks majanduskasvu kohta erinevad arvud, tuleneb sellest, et on erinevad tegijad ja erinevad meetodid,» rääkis Saat. Tema sõnul on küsimus selles, kas osatakse mõista, mis on arvude taga.
    Mõne aastaga on statistikaametis tehtud siiski väga olulised ümberkorraldused, märkis Eesti konjunktuuriinstituudi majandusuuringute grupi juht Leev Kuum. Tingimustes, kus on soov varjata infot ja on väga avarad võimalused infot mitte esitada, töötab statistikaamet Kuuma sõnul väga edukalt.
    Momendil tegeleb statistikaamet teise kvartali makromajanduslike arvestustega, mis Sisaski sõnutsi kinnitavad, et majandus kasvas ka teises kvartalis. «Kasvukiirust ei saa veel täpselt öelda,» rääkis Sisask. «Alati majanduskasv on kiirenenud teisel poolaastal. Kas ta aga täpselt on 2,8; 3 või 2,5 protsenti, ei saa praegu öelda.»
    Kuum lausus, et kui statistikaamet arvutab praegu teise kvartali majanduskasvu, siis tarbijat huvitab juba kiire eelhinnang neljanda kvartali kohta.
    Majanduskasvu arvestamisel on kõige suurem probleem varjatud sektori osakaal, mille suuruseks hindab statistikaamet 12 protsenti. Viimaste uuringute järgi on Eestis varimajanduse osa kõige suurem kaubanduses ja teeninduses.
    «Me oleme aga mõningal määral sellega arvestanud. Näiteks, kui alkoholitootmine langes, siis teades, kui palju elanikkond keskmiselt tarbib, tegime SKP arvestustes tasaarvestusi,» lausus Erika Sisask.
    Eesti makromajanduslike arvetusi hindasid hiljuti Eestis käinud euroametnikud heaks. Tulemuste usaldusväärsust kinnitab ka tootmis- ja tarbimismeetodil tehtud arvestuste vaid 0,9protsendiline erinevus. «Mõlemad meetodid kinnitavad, et majanduskasv on olemas,» selgitas Sisask.
    Tarbimise arvutamisel kasutab statistikaamet leibkondade uuringuid, valitsemis- ja kasumitaotluseta sektorite lõpptarbimise kulutusi ning kapitali kogumahutusi põhivarasse.
    Tootmismeetodi arvutamisel kasutab statistikaamet ettevõtete aruandlust, mida korrigeeritakse ka näiteks sotsiaalmaksu summadega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Fortum saab Uniperi tõttu 6 miljardit kahjumit
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.