«(EMU) liikmete valikul on oluline see, et liikmesriigid ei täidaks tingimusi üksnes kõike väljapaneva lühiajalise pingutuse abil,» ütles Tietmeyer esmaspäeval Bonnis toimunud konverentsil.

Analüütikud tõlgendavad Tietmeyeri avaldust kui kinnitust Bundesbanki seisukohale, et rahaliit toimiks paremini, kui selle moodustaksid pikaajalise stabiilse traditsiooniga riigid.

Tietmeyer hoiatas, et riigid, mis üritavad EMUga liituda pigem lühiajaliste majandustulemuste baasil kui pikaajalise stabiilse arengu tulemusel, saavad turgudelt «kõvasti karistada». «Valuutaliit peab püsima. Kui mõni riik pärast leiab, et ei suuda sammu pidada ning soovib lahkuda, ei unusta turud seda pikka aega.»

Tietmeyer ei nimetanud konkreetselt ühtegi riiki, kuid on ilmne, et vihje oli suunatud Itaaliale ja Hispaaniale, mis on hiljuti intensiivistanud nii poliitilisi jõupingutusi kui eelarvelisi abinõusid, et kindlustada enesele pääs EMU asutajaliikmete hulka.

Tietmeyeri seisukoht kätkeb dilemmat. Ühelt poolt on EMU-l oluline osa bloki poliitilise integratsiooni süvendamisel. Selle argumendi põhjal tuleks liitu kaasata võimalikult palju riike, kuna liiga kitsas osalejate ring võib 15liikmelises blokis tekitada ettenägematu ulatusega poliitilisi hõõrumisi, samal ajal kui otsustada tuleb liidu laienemine ning ühine välispoliitika. Tietmeyeri avaldus hoiatab aga liidu liigse paisutamise eest, et valuutaliit ei muutuks poliitilistel kaalutlustel moodustatud ühenduseks. See võiks õõnestada EMU usaldusväärsust, mis on õnnestumiseks äärmiselt oluline.

EMU edu või nurjumise otsustab liikmete valik. FT-REUTER