• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikogu vihastati välja

    Junti sõnul rikub riigieelarve seadus praegu põhiseaduses sätestatud võimude lahususe printsiipi. «Praegu on seadusandlik ja kohtuvõim täitevvõimu ees otsekui alluvusvahekorras,» väitis Junti.
    Ta viitas asjaolule, et riigikogu ja rahandusministeeriumi vahel kooskõlastatud eelarve projekti kohaselt pidi riigikogu järgmise aasta eelarvest saama 114 miljonit krooni, kuid rahandusministeerium on ühepoolselt otsustanud riigikogule eraldada vaid 104 miljonit krooni.
    Junti lisas, et kuigi riigieelarve menetlemisel on riigikogul õigus ja võimalus eelarvesummasid ümber tõsta, on see praktiliselt võimatu. Junti ettepaneku kohaselt ei tohiks rahandusministeerium muuta riigikogu ja riigikohtu eelarve projekte, kui viimased seda ei soovi.
    Koonderakond tegi ettepaneku Junti seaduseelnõu tagasi lükata, kuid see ettepanek sai vaid 17 riigikogu liikme toetuse.
    «Saan muidugi suurepäraselt aru, mida osa riigikogu liikmeid kardab -- kas raiskamine ei lähe liiga suureks,» kommenteeris reformierakonna fraktsiooni esimees Valve Kirsipuu koonderakonna protesti. «Aga mulle tundub, et raha raiskamise kontrollimiseks on hoopis muid võimalusi kui minna põhiseadusega vastuollu,» lisas ta.
    Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimehe Jürgen Ligi sõnul on küsimus selles, et riigikogu ei taha olla eelarve koostamisel valitsusametnike lükata-tõugata. «Selle aasta praktika näitas väga selgelt, et ta võib seda olla,» lisas Ligi. «Riigikogu oli taotluses päris tagasihoidlik. Oldi tunduvalt maas eelarve üldisest kasvutempost, kuid tulemus on, et kümme protsenti lõigati sealt kellegi teadmata lihtsalt ära.»
    Praegu on Ligi sõnul eelarve koostamisel väga suur osa riigi keskametnikel: «Neist ei suuda isegi rahandusminister üle käia, rääkimata valitsusest, peaministrist või riigikogust,» väitis Ligi.
    Rahandusministri nõunik Tiit Saat märkis, et riigikogul pole kõige õigem teostada võimude lahususe printsiipi riigieelarve kaudu. «See tuleks paika panna mitte raha, vaid ametisse nimetamise kaudu,» väitis Saat.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kalev Kaljuste: pöörame pilgud (ka) Rootsi!
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Et saunamõnusid jätkuks kauemaks!
Saunumi sisekliimaseade muudab saunakogemuse mõnusaks isegi pelglikumale saunalisele ning laseb leili nautida kauem, kui seda seni saanud. Saladus peitub unikaalses Saunumi tehnoloogias – nimelt tõmbab uudne sisekliimaseade endasse leiliruumis nii kuumema kui jahedama õhuvoolu, segab need ning väljutab ühtlasemal temperatuuril õhu-leiliauru segu, mis kehale paremini tajutavam ning on ühtlasi organismile mõnusam kogeda.
Saunumi sisekliimaseade muudab saunakogemuse mõnusaks isegi pelglikumale saunalisele ning laseb leili nautida kauem, kui seda seni saanud. Saladus peitub unikaalses Saunumi tehnoloogias – nimelt tõmbab uudne sisekliimaseade endasse leiliruumis nii kuumema kui jahedama õhuvoolu, segab need ning väljutab ühtlasemal temperatuuril õhu-leiliauru segu, mis kehale paremini tajutavam ning on ühtlasi organismile mõnusam kogeda.
Eesti Energia viib Enefit Greeni börsile Lisatud intervjuu Aavo Kärmasega!
2016. aastast käima läinud projekt erastada riigile kuuluva Eesti Energia taastuvenergeetika tütarfirmast Enefit Green kuni 49 protsenti Tallinna börsil saab lõpuks teoks.
2016. aastast käima läinud projekt erastada riigile kuuluva Eesti Energia taastuvenergeetika tütarfirmast Enefit Green kuni 49 protsenti Tallinna börsil saab lõpuks teoks.