• OMX Baltic−0,24%319,53
  • OMX Riga0,65%977,43
  • OMX Tallinn−0,19%2 228,58
  • OMX Vilnius−0,17%1 510,75
  • S&P 5000,58%7 818,93
  • DOW 300,49%51 521,28
  • Nasdaq 0,45%27 599,79
  • FTSE 1000,42%10 541,69
  • Nikkei 2251,05%70 683,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,43
  • OMX Baltic−0,24%319,53
  • OMX Riga0,65%977,43
  • OMX Tallinn−0,19%2 228,58
  • OMX Vilnius−0,17%1 510,75
  • S&P 5000,58%7 818,93
  • DOW 300,49%51 521,28
  • Nasdaq 0,45%27 599,79
  • FTSE 1000,42%10 541,69
  • Nikkei 2251,05%70 683,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,43
Junti sõnul rikub riigieelarve seadus praegu põhiseaduses sätestatud võimude lahususe printsiipi. «Praegu on seadusandlik ja kohtuvõim täitevvõimu ees otsekui alluvusvahekorras,» väitis Junti.
Ta viitas asjaolule, et riigikogu ja rahandusministeeriumi vahel kooskõlastatud eelarve projekti kohaselt pidi riigikogu järgmise aasta eelarvest saama 114 miljonit krooni, kuid rahandusministeerium on ühepoolselt otsustanud riigikogule eraldada vaid 104 miljonit krooni.
Junti lisas, et kuigi riigieelarve menetlemisel on riigikogul õigus ja võimalus eelarvesummasid ümber tõsta, on see praktiliselt võimatu. Junti ettepaneku kohaselt ei tohiks rahandusministeerium muuta riigikogu ja riigikohtu eelarve projekte, kui viimased seda ei soovi.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele