«Mis on näiteks korruptsioonikahtlus ja kellel see võib tekkida,» päris reformierakondlane Rein Voog.
Justiitsminister Paul Varul nentis, et seaduses on palju üldisi termineid ning konkreetsete piiride määratlemine on sageli raske. Nii keelab seadus ametisikul kingituse vastuvõtmise, kuid tema naisel mitte.
Arvo Sirendi maaliidust nentis, et lõplikku korruptsiooniseadust ei olegi ilmselt võimalik valmis teha, kuna elu ise annab üha uusi võimalusi.
Kõige suuremat diskussiooni tekitas nende punktide loetelu, mida ametiisik peab esitama oma majanduslike huvide deklaratsioonis.
«Suvila Hawaiil tuleb deklareerida, pangakontodel olevat summat mitte,» ei olnud Jaanus Männik maarahva erakonnast rahul justiitsministri väitega, et viimasel puhul on tegemist pangasaladusega. Lembit Arro maaliidust ei pidanud loogiliseks, et kui tuleb deklareerida oma võlgu pankadele, siis miks ei tule deklareerida kontol olevat raha.
Kellel ja millistel puhkudel on õigus kontrollida ametiisiku pangakontot, on seaduseelnõus jäetud määratlemata. Varuli sõnul on see küsimus jäetud laiale ringile, kes peab otsustama, kellele ja millal kontrollõigused anda.
Uno Mereste reformierakonnast sõnas, et kuigi uue korruptsiooniseaduse vajadust põhjendatakse vajadusega parandada sõnastust, on see läinud palju hullemaks. Riigikogu õiguskomisjoni ettepanekul jäi muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 14. oktoober.