Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestis pole moes annetada

    Me ei ole tänasel päeval nii rikkad, et annetada mingisuguseid oma väärtusi, ütleb Kõiv. Firma investeeringud on niivõrd suured ning me oleme keskendunud sellele, põhjendab ta enda jahedat suhtumist heategevusse. Samas märgib Kõiv, et Eesti Mobiiltelefon on küll tegelenud sponsorlusega. «See on suuremal või vähemal määral olnud vastastikku kasulik,» räägib ta. «Ilma rahata ei saa midagi anda, sest siis ei väärtusta inimesed seda.»
    Kogu maailmas on kirjutamata seadus see, et kui firma tegeleb heategevusega, näitab see firma tugevust. Kindlasti on ka meie ärimeeste mõtted liikunud selles suunas, et kui kasum on juba korralik ja üht-teist jääb üle, võiks sellega teha midagi head ka ühiskonna jaoks, räägib Avatud Eesti fondi tegevdirektor Mall Hellam. «Kui keegi soovib ilma teha, siis ta peab kindlasti ka selle peale mõtlema,» peab Hellam filantroopiat firmadele ka prestiizhi küsimuseks.
    Hellam peab Eesti ühiskonda juba sedavõrd avatuks, et ka siin peaks mõne aja jooksul filantroopiline mõtteviis koha leidma. Praegu pole Eestis veel kombeks midagi lihtsalt annetada, tõdeb ka tema.
    Muidugi peame me lugu vanadest inimestest ja tahame, et nad saaksid sotsiaalabi, kuid tegelikult on see sotsiaalministeeriumi ja Eesti riigi sotsiaalpoliitika küsimus, leiab Kõiv. «Ega erafirmad ei saa aidata riigil sotsiaalprobleeme lahendada, ükski erafirma ei suudakski seda.»
    Kõivu hinnangul on tänase Eesti ja siinsete inimeste areng sellisel tasemel, kus igaüks mõtleb enda kasu peale. Ka paljud sponsorluse soovijad tahavad sponsorraha kasutada omakasu eesmärgil, tõdeb Kõiv, kelle sõnul on sponsorraha küsimine mõnedele inimestele omamoodi elatise teenimise viis.
    Nagu igasugust raha liikumist, ohustab ka annetamist raha kõrvale liigutamise oht. Hellami sõnul pärineb ka filantroopia mustermaalt USAst näiteid, kus heategevuseks mõeldud raha on läinud mõnede tegelaste isiklikku taskusse. Ainus garantii on ühiskondlik kontroll ning varem või hiljem tulevad niisugused asjad välja, arvab ta.
    Hellami sõnul lööb vestlustest ametnikega välja suhtumine, et Eestis on seaduserikkumisi niigi palju ning mittetulundusühinguid hakatakse ära kasutama raha kõrvale kantimiseks. Seda peab ta põhjendamatuks kartuseks. Siiani pole Hellamil ühtki näidet sellelaadsetest pettustest Eestis tuua.
    Teise filantroopiat takistava tegurina nimetab Hellam Eesti maksuseadusi, mille kohaselt saab maksuvabalt mittetulundusühingutele suunata vaid 10% firma tuludest, mis aga tihtipeale osutub sedavõrd väikeseks summaks, et sellega ei viitsita üldse jännata.
    Tihtipeale ei saa inimesed aru, milleks on heategevusfondi rahad mõeldud, tõdeb Hellam, tuues näiteks selle, kuidas üks Sillamäe elanik taotles Avatud Eesti fondilt kuus miljonit krooni inimõiguste alase teenindamise korraldamiseks Sillamäel.
    Kui valitsuste abiprogrammid välja arvata, on siiani ainsaks suureks filantroopia-alaseks projektiks Eestis jäänud kuus aastat tagasi George Sorosi rahaga loodud Avatud Eesti fond. Soros on maailma suurim eraisikust filantroop, kes oma isikliku raha on suunanud Kesk- ja Ida-Euroopa ühiskondade toetuseks. Eestit on Soros toetanud 15 miljoni dollariga. Võrdluseks võib öelda, et USA valitsuse abiprogrammi US Aid raames on Eestit toetatud viie aasta jooksul 50 miljoni dollariga.
  • Hetkel kuum
Meelis Mandel: raha on! Poliitikud tinistati kalli telemajaga lihtsalt ära
Minnes ERRi praeguse struktuuri juures talle uut pesa ehitama, võtab riik sisse ebamõistlikud kulud toetada muu hulgas midagi sellist, mida polegi vaja, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Minnes ERRi praeguse struktuuri juures talle uut pesa ehitama, võtab riik sisse ebamõistlikud kulud toetada muu hulgas midagi sellist, mida polegi vaja, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.