Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestis pole moes annetada

    Me ei ole tänasel päeval nii rikkad, et annetada mingisuguseid oma väärtusi, ütleb Kõiv. Firma investeeringud on niivõrd suured ning me oleme keskendunud sellele, põhjendab ta enda jahedat suhtumist heategevusse. Samas märgib Kõiv, et Eesti Mobiiltelefon on küll tegelenud sponsorlusega. «See on suuremal või vähemal määral olnud vastastikku kasulik,» räägib ta. «Ilma rahata ei saa midagi anda, sest siis ei väärtusta inimesed seda.»
    Kogu maailmas on kirjutamata seadus see, et kui firma tegeleb heategevusega, näitab see firma tugevust. Kindlasti on ka meie ärimeeste mõtted liikunud selles suunas, et kui kasum on juba korralik ja üht-teist jääb üle, võiks sellega teha midagi head ka ühiskonna jaoks, räägib Avatud Eesti fondi tegevdirektor Mall Hellam. «Kui keegi soovib ilma teha, siis ta peab kindlasti ka selle peale mõtlema,» peab Hellam filantroopiat firmadele ka prestiizhi küsimuseks.
    Hellam peab Eesti ühiskonda juba sedavõrd avatuks, et ka siin peaks mõne aja jooksul filantroopiline mõtteviis koha leidma. Praegu pole Eestis veel kombeks midagi lihtsalt annetada, tõdeb ka tema.
    Muidugi peame me lugu vanadest inimestest ja tahame, et nad saaksid sotsiaalabi, kuid tegelikult on see sotsiaalministeeriumi ja Eesti riigi sotsiaalpoliitika küsimus, leiab Kõiv. «Ega erafirmad ei saa aidata riigil sotsiaalprobleeme lahendada, ükski erafirma ei suudakski seda.»
    Kõivu hinnangul on tänase Eesti ja siinsete inimeste areng sellisel tasemel, kus igaüks mõtleb enda kasu peale. Ka paljud sponsorluse soovijad tahavad sponsorraha kasutada omakasu eesmärgil, tõdeb Kõiv, kelle sõnul on sponsorraha küsimine mõnedele inimestele omamoodi elatise teenimise viis.
    Nagu igasugust raha liikumist, ohustab ka annetamist raha kõrvale liigutamise oht. Hellami sõnul pärineb ka filantroopia mustermaalt USAst näiteid, kus heategevuseks mõeldud raha on läinud mõnede tegelaste isiklikku taskusse. Ainus garantii on ühiskondlik kontroll ning varem või hiljem tulevad niisugused asjad välja, arvab ta.
    Hellami sõnul lööb vestlustest ametnikega välja suhtumine, et Eestis on seaduserikkumisi niigi palju ning mittetulundusühinguid hakatakse ära kasutama raha kõrvale kantimiseks. Seda peab ta põhjendamatuks kartuseks. Siiani pole Hellamil ühtki näidet sellelaadsetest pettustest Eestis tuua.
    Teise filantroopiat takistava tegurina nimetab Hellam Eesti maksuseadusi, mille kohaselt saab maksuvabalt mittetulundusühingutele suunata vaid 10% firma tuludest, mis aga tihtipeale osutub sedavõrd väikeseks summaks, et sellega ei viitsita üldse jännata.
    Tihtipeale ei saa inimesed aru, milleks on heategevusfondi rahad mõeldud, tõdeb Hellam, tuues näiteks selle, kuidas üks Sillamäe elanik taotles Avatud Eesti fondilt kuus miljonit krooni inimõiguste alase teenindamise korraldamiseks Sillamäel.
    Kui valitsuste abiprogrammid välja arvata, on siiani ainsaks suureks filantroopia-alaseks projektiks Eestis jäänud kuus aastat tagasi George Sorosi rahaga loodud Avatud Eesti fond. Soros on maailma suurim eraisikust filantroop, kes oma isikliku raha on suunanud Kesk- ja Ida-Euroopa ühiskondade toetuseks. Eestit on Soros toetanud 15 miljoni dollariga. Võrdluseks võib öelda, et USA valitsuse abiprogrammi US Aid raames on Eestit toetatud viie aasta jooksul 50 miljoni dollariga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Fortum saab Uniperi tõttu 6 miljardit kahjumit
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.