Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eraarstid nõuavad võrdseid õigusi haigekassa rahale

    Vastab Eesti eraarstide ühingu juht Sven Lindström

    Tähendab seda, et ravikindlustusteenused on nüüd käibemaksuvabad. Varem oli nii, et teenused olid käibemaksuvabad munitsipaal- ja riigiraviasutustele. Erameditsiiniasutused pidid käibemaksu maksma, kui nende käive tegi neid käibemaksukohustuslaseks.
    Nüüd on ebavõrdsus murtud, aga sellega on tekkinud teine probleem, millele me alguses ei tulnud.
    Meie polikliinik on käibemaksukohustuslane ning me maksame meile osutatud teenuste ja müüdud kaupade eest käibemaksu. Seda me ei saa tagasi ja ka tasaarveldust enam teha ei saa.
    Ma ei arva, et meditsiini peaks lausa nullprotsendilise käibemaksuga maksustama. Aga tervishoiule tervikuna oleks kasulik madalama käibemaksu kehtestamine tervishoiuteenustele, näiteks 5%. See annaks võimaluse tasutud käibemaksu osaliselt tagasi saada.
    Just nimelt. Praegu on riigi- ja munitsipaalraviasutused monopoolses seisus. Näiteks saab Mustamäe haiglal raha otsa ja ta paneb uksed kinni. Selline shantazheerimine ja monopoliseerimine tuleb ära lõpetada.
    Tallinna linn ei jõua pidada kõiki haiglaid. Riigi- ja munitsipaalhaiglad kurdavad, et raha vähe, ja omanik, linn või riik, ei suuda kulusid katta. Doteerimine pole õige lahendus, see tekitab pingeid -- kui palju üks või teine saab.
    Loomulikult, tuleks leida kõikvõimalikke investoreid. Meditsiin on samasugune tootmisharu nagu iga teine, annab kasumit.
    Vahepeal tegutses Esimese Tervisekindlustuse AS, mis tegi Tallinna haigekassaga koostööd ja pakkus välja, et kindlustamata isikud võiksid nende kaudu end kindlustada. Riiklik süsteem vaatab aga seda firmat kui konkurenti. Püüab teda juba kõrvaldama hakata.
    Ma kardan küll.
    Nagu iga turg on ka erameditsiin täis ja igal järgmisel tulijal raskem. Inimeste arv, kes praegusel ajal erapolikliinikuid külastab, on piiratud. Võitlus käib selle kontingendi pärast.
    Ma ei tea seda.
    Raske on ütelda, meie ühingusse pole liitunud kaugeltki kõik eraarstid. Kokku peaks litsentse omama paarsada eraarsti.
    Palju on neid, kes omavad litsentsi, kuid ei kasuta seda. Aga ma ei taha sugugi kaitsta kõiki eraarste, esineb nendegi hulgas sohitegemist ja maksude mittemaksmist.
    Meil katab sel aastal haigekassa keskeltläbi 20% kogukäibest. Seega patsient maksab teenuse eest meil 80% ulatuses ise.
    Kui me kolm aastat tagasi avasime polikliiniku, oli hoopis teine olukord. Siis oli leping selline, et haigekassa maksab kõik kinni. Erameditsiiniasutusi oli tol hetkel vähe. See tava muidugi peagi kadus, pandi piir ette.
    Haigekassade suhtumine on erinev. Tallinna haigekassa suhtub eraraviasutustesse väga mõistvalt, mõni teine vastupidi vaenulikult.
    Meie suur õnnetus on see, et meid ei pea keegi omaks. Näiteks kui sotsiaalministeerium korraldab mingi teabepäeva, siis meie sinna kutset ei saa. Ka täienduste ja muud võimalused meieni ei jõua, isegi mitte eraarstide liidule ei saadeta.
    Peaks kuulutama raviteenustele avaliku konkursi. Võrdselt osalevad nii munitsipaal-, riigi- kui erakapitalil põhinevad raviasutused.
    Me võiksime kõik võrdselt konkureerida haigekassa raha peale. Tuleks välja töötada mingid kriteeriumid, mille alusel tööd hinnata. Kõige parem kriteerium on, palju patsiente raviasutuses käib. Sellega, kel on vähe patsiente, pole järelikult mõtet mahukaid haigekassalepinguid sõlmida.
    Raske öelda, kas erameditsiiniasutustes teenitakse rohkem, keegi täpselt ei ütle. Kõik on ju salastatud.
    Ma ei ole sugugi kindel, et väga head osakonnajuhatajad keskhaiglas vähe teeniksid. Kindlasti saavad ka seal head spetsialistid rohkem kui kehvemad, aga otsest motivatsiooni neil pole. Meil on motivatsioon.
    In cash makstakse, midagi teha ei ole. Ja see on täitsa maksuvaba. On ju nii, et haige tahab tänada. Aga tohter ei joo viina, lilli on ka meesterahvale imelik kinkida. Pannakse 100 või 200 krooni ümbrikusse. Ja siis hakkab pihta: tohter ei võta, jookseb eest ära jne. Milleks see kõik? Meil on kõik legaalne, keegi midagi juurde ei pea tooma, sest inimene on ravi eest maksnud.
    Riigi- ja munitsipaalraviasutused teevad põhiteenuste kõrval palju tasulisi teenuseid.
    Nõmme erahaigla peaarst doktor Saarma on toonud näite: peresünnitused toimuvad nii kesk- kui erahaiglas. Elatakse abikaasaga haiglas kolm-neli päeva, süüakse ja juuakse, ja makstakse selle eest. Makstakse nii era- kui riigihaiglas, ehkki viimasesse on riik muretsenud sisseseade, teinud remonti. Leian, et see ei ole päris aus.
    Arvan, et seni on firmat ülal pidanud mu proua, kes on naistearst. See toob vähemalt poole käibest. Hambaravi kõrgaeg on möödas, konkurents on väga tihe.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.