20. oktoober 1996 kell 22:00

Alkoholiaktsiis on häirivalt hüppeline

NSV Liidus oli tavaks maksustada alkohoolsete jookide tööstust kõrge käibemaksumäära kaudu. Näiteks Liviko kandis kümmekond aastat tagasi üle 90% laekunud rahast riigieelarvesse. Ka taasiseseisvumise järel vastu võetud Eesti Vabariigi alkoholiaktsiisi seadus oli üles ehitatud samal põhimõttel, kuid uudse momendina ei maksustatud enam mitte erineva kangusega piiritusjooke, vaid toodetud (müüdud) piiritust ja veini.

Alkoholiaktsiisi seadust on edaspidi korrigeeritud mitu korda aastas, viimati 1995. aasta detsembrikuus. Samuti lasti siis Eestis valmistatud alkohoolsete jookide müügihinnad riigi järelevalvest vabaks. Alates 1994. aasta veebruarikuust loobus riik alkoholimonopolist. Aktsiisiseadusega fikseeriti kindlad maksumäärad kroonides liitri piirituse, veini ja õlle kohta. 1996. aastast on ka imporditud piirituse (viina, brändi, viski) aktsiisimäärad võrdsed kodumaal toodetud piirituse ja viinaga. Kodumaiseid õlletootjaid riigi aktsiisiseadus siiski kaitseb; neile kehtivad madalamad aktsiisimäärad kui importõllele.

Tootja ja tarbija seisukohalt on vast kõige häirivam aktsiisimäära pidev ja küllalt oluline tõstmine. Aktsiisimäärasid on tõstetud isegi mitu korda aastas: näiteks mullu juulikuus 1,25 ja detsembrikuus veel 1,6 korda (viie kuuga piirituse aktsiis kahekordistus ja moodustab nüüd 115 krooni liitri kohta. Ühtegi teist tootmisharu (v.a tubakatööstus) pole riik oma maksupoliitikaga nii oluliselt mõjutanud.

Maksumäära suurenemisega kaasneb toodangu hinnatõus. Peamiselt seetõttu on müügimaht naturaalnäitajates (liitrites) aasta-aastalt vähenenud. Näiteks käesoleva aasta üheksa kuuga müüs Liviko siseturul oma toodangut vaid 55% eelmise aasta samal perioodil müüdud kogusest. Seda ei ole korvanud ka eksport, mistõttu raha on ettevõtte pangakontodele laekunud 17% vähem kui mullu.

Samuti ka riigieelarvesse laekus piirituse aktsiisi üheksa kuuga vaid 52% aastaplaanist. Arvestades turu piiratud ostuvõimet ja ostjate ühe osa suundumist salaviinatarbijate leeri, oli Liviko sunnitud 1996. aastal koondama 40 töötajat ja kavas on alates novembrist sulgeda oma esinduskauplus Tallinnas Gonsiori tänaval. Maksumäära liialt optimistlik tõstmine riigi poolt, samuti importpiirituse maksumäära alandamine kodumaise piiritusega samale tasemele on põhjustanud mitmekuiseid kriisiperioode terves tootmisharus: lood ei ole kiita ka piiritusetehastes ja mitmes teises piiritusjooke tootvas ettevõttes. Mitmed hulgimüüjad, kes rajasid oma äri alkoholi müümisele, on lõpetanud oma tegevuse pankrotiga.

Paraku on alkoholiaktsiisi määrade kiire tõstmine toimunud arvestamata elanikkonna reaaltulude kasvu (seejuures on suurenenud kulutused eluasemele ja põhitoidule). Ümbruskonna riikidega võrreldes Eestis rakendatud suhteliselt kõrged viinahinnad ja selles sisalduvad aktsiisi- ja käibemaks on pannud liikvele hoopiski salaviinaärimehed.

Maksunõustajate arvamuse järgi peaks riik küll säilitama oma põhilised maksumäärad stabiilsena, kuid aktsiiside tõstmist need põhimõtted ei keela (vastupidi -- aktsiisi on soovitatud suurendada lähtuvalt riigieelarve vajadustest). Seetõttu ongi piirituse- ja tubakaaktsiisi määrasid suurendatud kiires tempos, arvestamata tarbija ostuvõimet ning vähe on pööratud tähelepanu tootjate ja müüjate juures tekkivatele probleemidele.

Euroopa Liidus on liikmesmaade lõikes rakendatud erinevat alkoholiaktsiisipoliitikat. Märkigem sedagi, et mitmes Euroopa Liidu riigis on alkoholiaktsiisid oma absoluutsuuruselt madalamad kui Eestis. Kesk-Euroopa riikides, näiteks Saksamaal, Belgias ja Prantsusmaal, on piirituseaktsiisi tase 1,3--2 korda kõrgem, ja Austrias sama suur kui Eestis. Viimaste aastate tempos liikudes jõuab Eesti nende tasemeni lähiaastatel.

Põhjamaades (nendes maades kehtib osaline või täielik riigi alkoholimonopol) on piirituse aktsiisimäär mitmeid kordi kõrgem kui Eestis, kuid Euroopa Liit nõuab neis riikides lähiaastatel muudatuste rakendamist. Selle tulemusel peaks Soomeski alkoholiäri liberaliseeruma ja aktsiisimäär alanema. Huvitava detailina lisaksin, et enamikus Euroopa Liitu kuuluvates riikides pole kombeks alkoholi topeltmaksustada. Kui viinapudel on juba maksustatud küllalt kõrge aktsiisiga, siis käibemaksu sellele kaubale enam ei rakendata.

Hetkel kuum