Informaatika areng vajab reguleerimist

Riigikantselei riigi infosüsteemide osakonna juhataja Arvo Ott nimetab muudatuste põhjusena vastuolu informaatikafondi ja -nõukogu tegevuse ning õigusaktide vahel. «Informaatikanõukogu oli riigikantselei juures asuv nõuandev organ, nüüd tuleb see ümber kujundada ilmselt valitsuse asjatundjate komisjoniks,» lausub ta.

Asjatundjate komisjon on mõeldud selleks, et läbi töötada valitsuse pädevuses olevaid küsimusi. Ustus Aguri sõnul võiks uuesti loodav nõukogu olla sellise komisjoni staatuses.

Informaatikanõukogusse kuulunud arvutifirmade assotsiatsiooni president Kaido Saarma nimetab uut nõukogut täiesti uueks moodustiseks.

Saarma lisab, et ta on taotlenud infotehnoloogiavahendite riigihangete muutmist võimalikult avalikuks.

Informaatika oli esimene valdkond Eestis, kus kehtestati riigihangete avalike konkursside läbiviimiseks kindel kord, teab Ustus Agur. «Suur osa informaatikaalastest hankekonkurssidest käis läbi informaatikafondi meiega sõlmitud lepingu alusel,» räägib ta.

Aguri sõnul muudetakse informaatikafond lähiajal informaatikakeskuseks. Arvo Ott nimetab keskuse peamiste tegevussuundadena riigi infosüsteemide arendustöö koordineerimist, spetsialistide koolitust, standardiseerimistegevust ja rahvusvahelise koostöö korraldamist. «Näiteks Rootsis on riigiasutustes pikaajalise stiihilise arengu tulemusena 35 eri elektronposti süsteemi,» lausub Ott.

Informaatikanõukogu esmase ja kõige tähtsama ülesandena nimetab Ustus Agur informaatika arengukava väljatöötamist.

«Kava peaks kinnitama valitsus ja see oleks edaspidiste konkreetsete tegevusprogrammide koostamise alus,» lausub Agur.