Agur teab, et kõikides arenenud riikides töötavad riigi infoühiskonnaks muutmise kavu välja nende riikide valitsused. «USAs on programmide eesotsas asepresident Al Gore, Rootsis juhtis seda komisjoni peaminister,» räägib Agur.

«Kui Eesti tahab areneda koos Euroopa ja muu maailmaga, peame informaatika arengule erilist tähelepanu pöörama,» teatab ta.

Ühe sammuna informaatika arendamisel Eestis kujundatakse ümber riiklikud infotehnoloogiaga tegelevad struktuurid -- informaatikafond ja praeguseks juba tegevuse peatanud informaatikanõukogu.

Riigikantselei riigi infosüsteemide osakonna juhataja Arvo Ott nimetab muudatuste põhjusena vastuolu informaatikafondi ja -nõukogu tegevuse ning õigusaktide vahel. «Informaatikanõukogu oli riigikantselei juures asuv nõuandev organ, nüüd tuleb see ümber kujundada ilmselt valitsuse asjatundjate komisjoniks,» lausub ta.

Asjatundjate komisjon on mõeldud selleks, et läbi töötada valitsuse pädevuses olevaid küsimusi. Ustus Aguri sõnul võiks uuesti loodav nõukogu olla sellise komisjoni staatuses.

Informaatikanõukogusse kuulunud arvutifirmade assotsiatsiooni president Kaido Saarma nimetab uut nõukogut täiesti uueks moodustiseks.

Saarma lisab, et ta on taotlenud infotehnoloogiavahendite riigihangete muutmist võimalikult avalikuks.

Informaatika oli esimene valdkond Eestis, kus kehtestati riigihangete avalike konkursside läbiviimiseks kindel kord, teab Ustus Agur. «Suur osa informaatikaalastest hankekonkurssidest käis läbi informaatikafondi meiega sõlmitud lepingu alusel,» räägib ta.

Aguri sõnul muudetakse informaatikafond lähiajal informaatikakeskuseks. Arvo Ott nimetab keskuse peamiste tegevussuundadena riigi infosüsteemide arendustöö koordineerimist, spetsialistide koolitust, standardiseerimistegevust ja rahvusvahelise koostöö korraldamist. «Näiteks Rootsis on riigiasutustes pikaajalise stiihilise arengu tulemusena 35 eri elektronposti süsteemi,» lausub Ott.

Informaatikanõukogu esmase ja kõige tähtsama ülesandena nimetab Ustus Agur informaatika arengukava väljatöötamist.

«Kava peaks kinnitama valitsus ja see oleks edaspidiste konkreetsete tegevusprogrammide koostamise alus,» lausub Agur.

Hiljutise riigi teadus- ja arendusnõukogu otsuse kohaselt hakkab informaatikanõukogu välja töötama ka Eesti infoühiskonda suundumise rahvuslikku strateegiat.

Teadus- ja arendusnõukogu sekretariaadi juhataja Tiit Laasberg tuletab meelde, et kaks aastat tagasi koostas tollane informaatikanõukogu juba mingi strateegia. See oli aga liiga pealiskaudne, nõuti lihtsalt rohkem arvuteid ja Interneti-ühendusi, kirjeldab Laasberg. Ta toob eeskujuks Soome vastava strateegia, kus on 30 leheküljel lahti kirjutatud mitme eri valdkonna areng.

Arvo Oti kinnitusel kujuneb informaatikanõukogu uus koosseis senisest mitmekülgsemaks. Eelmisesse informaatikanõukogu koosseisu kuulusid lisaks riigiametnikele ka ülikoolide, kohalike omavalitsuste ja arvutifirmade esindajad.

«Uus nõukogu peab hõlmama kõik riigi informatiseerimise valdkonnad, kaasata tuleks kultuuri, sotsiaalelu ja hariduse esindajad,» leiab Ott. Strateegilise arengukava alusel töötatakse välja riiklik informaatikaprogramm, mille tugiasutuseks saab informaatikakeskus, lisab Ott.

Urmas Kõlli arvutifirmast Datel leiab samuti, et uue informaatikanõukogu tegevus peaks laienema.

«Lisaks haridusele peavad ka riigi muud valdkonnad nn tiigrihüppe programmiga kaasa minema,» lausub Kõlli.

«Muidu on meil varsti palju kõrgeltharitud ja kõrge kvalifikatsiooniga inimesi, kes ei leia endale Eestis tööd,» ütleb arvutifirma Datel tegevdirektor, kes on ka endine informaatikanõukogu liige.