Reformitava Väike-Maarja õppekeskuse direktori Ants Rikbergi väitel on eelistatud seisus need koolid, mis asuvad ministeeriumile lähemal ning on omale hoo sisse saanud.
Kase sõnul ei ole koolide allesjäämine sõltuv haridusministeeriumi asukohast ning selline mõtteviis on naeruväärne. Kui kooli direktor ei suuda kolleegidele selgitada kutsekoolide allesjäämise ning kaotamise põhjusi, tuleb ta välja vahetada, lisas Mati Kask.
Teise võimalusena pakkus Kask varianti, et sulgemisele minevaid kutsekoole võib tulevikus haldama hakata kohalik omavalitsus.
Mati Kase väitel ei räägi praegu kohalikud omavalitsused mitte millegagi kutsehariduses kaasa ja kutseõpetuse seaduses ei ole sätestatud omavalitsustele mingeid kohustusi.
Valga maavanema Rein Randveri sõnul on pakutav variant võimalik. Sellisel juhul korraldab kutsekoolide majanduspoole ja eelarve küsimused maavalitsus ning haridusministeeriumi kaudu liiguvad ainult õppeprogrammid, lisas ta.
Kase sõnul on Eestis 13 nn pilootkooli, mis on lülitunud Phare programmi ning kolmandik neist asub maal. Tulevikus hakatakse pilootkoolides arendama uut õppekavade võrku, sest üle-eestiline õppebaas pole vajalik. Teiste koolide õpilased saavad pilootkoolides läbida tea-tud osi õppekavas ning see on palju tulusam, märkis Kask.
Võimalus liituda Phare programmiga anti igale kutsekoolile. Kui osad koolid ei osutunud väljavalituks, oli viga nende koolide pakutavates programmides, mitte haridusministeeriumis, lausus Kask.