Valitsus hakkab täna tulumaksuseadust arutama

Rahvusvaheliste lepete kohaselt on Eestil kui asukohamaal maksustamise esmasõigus. «Kui Eesti seda õigust ei kasuta, siis maksustatakse see tulu mitteresidendi riigis,» lausus Oro.

Kahe riigi vahelise lepingu korral saab Eesti tuluallikast saadud tulu maksustada vaid juhul, kui mitteresidendil on Eestis püsiv tegevuskoht. «Kõikide teiste mitteresidentide puhul saab iga tema tulu Eestis maksustada,» selgitas Oro erinevust kahepoolset lepet omavast ja seda mitteomavast riigist pärit mitteresidendi vahel.

Tulumaksuseadusse viiakse sisse ka n-ö ülekandehinna põhimõte. «Näiteks, kui on tegemist rahvusvahelise ettevõttega, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht või tütarettevõte, siis see firma üritab kasumit siit välja kantida sellega, et tehingute hind on madalam kui tegelik turuhind,» selgitas Oro. «Eelnõuga antakse Eesti maksuametile õigus määrata maksustamiseks õiglane hind, see tähendab turuhind.»

Tulumaksuseaduse muudatuste eelnõus on täpsustatud ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste tulu, samuti eraisikust ettevõtja tulu osa.

Erisoodustuste eest tulumaksu tasuma pidavate ettevõtete loetellu on lisatud asutuse mõiste, et ettevõtte mõiste alla mitte mahtuvad riigiasutused ja kohalike omavalitsuste alla kuuluvad asutused hakkaksid samuti erisoodustustelt tulumaksu maksma.

Eesti kaubandus-tööstuskoja tegevjuhi Toomas Tamsari sõnul võib tulumaksu muu-datusi puudutavast eelnõust välja lugeda, et selle üksikud sätted on üle võetud riikidevahelistest tulu- ja kapitalimaksustamisega topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingutest.

Paraku on ümber sõnastatud sätetega saavutatud vastuolu rahvusvahelise õiguse põhimõtete ja välislepingute mõttega, märkis Toomas Tamsar septembris rahandusministeeriumile saadetud vastuses.

Viimati parandati tulumaksuseadust eelmise aasta detsembris, praegune seadus kehtib alates 1. jaanuarist 1996. aastal.