Raha voolab riigist välja

Valitsuse majandusnõuniku Hardo Pajula sõnul tähendab defitsiit kauplemisel välisriikidega, et eestlased säästavad vähem kui tarbivad. Pikemas perspektiivis on see halb, kuna raha voolab riigist välja, väitis Pajula. Võr-reldes eelmise aasta esimese poolaastaga on Eesti välis-kaubandusdefitsiit kasvanud 56 protsenti.

Oleks tõesti parem, kui kaubandusbilanss oleks tasakaalus ja maksebilansi allkontod positiivse märgiga, lausus Kaupo Pollisinski Eesti Pangast.

Hardo Pajula sõnul võib ülemäära suure tarbimise panna suurte struktuurimuudatuste arvele majanduses. «Nüüd on need ajad möödas,» ütles Pajula. «Üha enam tuleb hakata mõtlema säästmise ja investeerimise peale.»

Kui seni on kaubandusdefitsiiti ja sellest tulenevat jooksva konto puudujääki kompenseerinud suured välisinvesteeringud, siis tulevikus on oodata, et osa investeeringute näol sisse tulnud raha hakkab riigist vastupidises suunas omanike taskusse voolama, prognoosis Pajula.

Majandusnõuniku sõnul ei tohiks valitsus sellises olukorras ajada mitte mingil juhul ekspansiivset fiskaalpoliitikat ehk kulutusi suurendada, vaid peaks selle asemel mõtlema kokkuhoiu peale.