30. oktoober 1996
Jaga lugu:

Kaubakeskus valmib jumala abiga

Uiga ärikeskuse müügipind ületab kaks korda Tartu suuremate jaemüügikomplekside E-Kaubamaja ja Tartu Kaubamaja oma. Ekspertide hinnanguil kuluks Uigal idee teostamiseks ligi 20 miljonit krooni.

«Loodan püstitada Tartu uusehitiste ruutmeetri hinna odavusrekordi ja teha kavandatu teoks 10 miljoni krooniga,» on ASi Arvi Uiga Voolikuvabrik omanik ja juhatuse esimees Arvi Uiga optimistlik.

Uiga ei kasuta ehitusfirmade teenuseid, vaid on ise nii töödejuhataja, varustaja kui ka töömeeste palkaja.

«Ehitan seda kompleksi pangalaenuga ja tahan iga valminud osa võimalikult kiiresti raha tagasi teenima panna,» ütleb Uiga.

Juba uue aasta alguses tahab Uiga avada oma kaubakeskuse osa, kus müüakse ning vahetatakse veo- ja sõiduautode rehve, müüakse õli ja tehakse tehnohooldust.

Arvi Uiga oli Tartu katseremonditehasest välja kasvanud rendiettevõttes Estre hinnatud keevitaja ja treial. Ta valiti tööliste hulgast ettevõtte juhatusse. «1992. aasta sügisel sai järsku töö otsa ja meil soovitati pooleks aastaks palgata puhkus võtta,» meenutab Uiga.

Just siis otsustas Uiga võtta jalast kirsad ja seljast tunked ning alustada eraettevõtlusega. Sellekohane korraldus olevat tulnud ka jumalalt.

Uiga lisab, et ilma hommikul palvetamata pole mõtetki ehitusele minna. Jumal on aidanud tal leida väga odavaid ehitusmaterjale ning isegi tööd korraldada.

Neli aastat tagasi asutatud aktsiaselts Arvi Uiga Voolikuvabrik pole siiski kunagi ühtegi voolikut valmistanud, sest Leedust hakati Eestisse tooma tunduvalt odavamaid voolikuid, kui Arvi Uiga toota oleks suutnud.

«Panin ajalehte kuulutuse ja hakkasin vahendama traktorite müüki,» nendib Uiga. Tema sõnul olevat juba paar päeva pärast kuulutuse ilmumist üks nahktagis soomlane temalt esimese müügiks toodud traktori ostnud ja 3000 krooni vahendustasu oli teenitud.

1994. aasta kevadel leidis Uiga oma aastate jooksul kõvasti laienenud äridele uue asupaiga Raadi sõjaväelennujaama lagunevates hoonetes. «AS Tartu Raadi Lennujaam andis mulle rendile 4,5 hektarit maad ja selle peal asuvad varemed,» märgib Uiga.

Tänaseni müüb Uiga Raadil traktoreid ja põllutööriistu ning nende varuosi, värve, õlisid, veo- ja sõiduautode rehve.

Aga nii asukoht, ruumide suurus ega seisukord ei vasta enam keevitajast ettevõtjaks saanud mehe soovidele ja klientide nõudmistele. Pealegi on selgeks saanud, et Raadi lennujaamast Tartule loodetud äritsooni ei teki.

«Hakkasin otsima sobivat maatükki, et rajada tõeliselt korralik kaubanduskeskus, kuhu kõik mu ettevõtmised ära mahuks,» märgib Uiga.

Sel aastal õnnestuski tal osta 3,2 hetkarit maad ja ehitust alustada. Uiga loodab oma kaubanduskeskuse valmis saada järgmise aasta lõpus.

«Võtan oma äridest vaid nii palju, kui mu perele toiduks ja riieteks vaja on, ülejäänu kulub kaubakeskuse ehitamiseks ja olen toetanud ka Tartu baptistide kiriku rajamist,» märgib Uiga.

Ta sõidab ringi 1977. aasta VAZ 2101ga ja leiab, et see auto sobib asjaajamisteks küll. Mobiiltelefon on Uigal kaasas, sest voolikuvabriku nime kandval firmal pole oma esinduskontorit.

Jaga lugu:
Hetkel kuum