3. november 1996
Jaga lugu:

Läheb Eesti Energia erastamiseks

Erastamiskavas oleva reorganiseerimise plaani kohaselt peaks selle aasta 1. detsembriks olema loodud uued iseseisvad äriühingud ASid Läänemaa Elektrivõrk, Narva Elektrivõrk, Iru Energiajaam ning kontsern AS Eesti Energia kõigi tema koosseisu kuuluvate ülejäänud ettevõtete baasil.

Tuleva aasta 1. juuliks peaks olema moodustatud ASi Eesti Energia tütaraktsiaseltsid ASid Elektritootmine (Balti ja Eesti elektrijaamade baasil), Saare Elektrivõrk, Põhja Elektrivõrk, Lõuna Elektrivõrk, Viru Elektrivõrk, Narva Soojus 50% Narva linna osalusega, Kommertskeskus ja Energoremont.

Järgmise aasta lõpuks luuakse põhivõrgu, dispetsherkeskuse ja tehnilise talituse baasil AS Elektriülekanne.

Erastamine toimub kava kohaselt nii, et tuleva aasta 1. juuliks peaks ASide Läänemaa Elektrivõrk, Narva Elektrivõrk ja Iru Energijaam strateegiline investor suurendama aktsiakapitali summa ulatuses, mis on vähemalt 51% suurendamisjärgsest aktsiakapitalist ning korraldama vähemusaktsiate avaliku müügi või munitsipaliseerimise.

1997. aasta lõpuks peaks sama toimuma Põhja, Lõuna ja Saare elektrivõrkude baasil loodud tütarettevõtetega ning Elektritootmise firmadega.

ASide Narva ja Kohtla-Järve Soojus aktsiate avalik müük saab ühele poole 1. juuliks 1998.

Nn kandevõrke haldava ASi Elektriülekanne kuni 49% aktsiaid, mida ei müüda elektrijaamade omanikele, müüakse enne 1998. aasta 31. detsembrit.

Tütarettevõtete ASi Eesti Energia Autobaas ja ASi Kommertskeskus aktsiad müüakse järgmise aasta 1. märtsiks.

ASi Eesti Elektrivõrkude Ehitus ja ASi Energoremont aktsiad müüakse 1. maiks.

Erastamisagentuuri peadirektori Väino Sarneti sõnul võib jaotusvõrkude baasil olla ettevõtteid rohkem kui üks, kuid mitte väga palju. «Siis muutuks ettevõtte finantstugevus kaheldavaks,» märgib ta.

Eesti Energia peadirektor Uudo-Rein Lehtse selgitab, et tänasel päeval on Eestis seitse kohalikku elektrivõrku. «Täna me arutame, kui suur või väike on see õige võrkude arv Eestis. Igal juhul ühest otsust selle kohta veel ei ole,» lausub ta.

Lehtse ütleb, et kui vaadata võrkude käivet ja rahalist seisu, siis võib öelda, et väikestel võrkudel tekib tulevikus probleeme. Praegu võiksid nad küll jääda, kuid eks elu paneb asjad paika, milline neist võrkudest peab jääma, milline mitte, avaldab Lehtse arvamust.

«Kui mõni tõesti hakkama ei saa, siis paneme ta rikkama võrguga kokku, aga praegu jätaks kõigile n-ö võimaluse ujuma õppida,» ütleb ta rahulikut.

Sarnet ütleb, et erastamisagentuur tahab jaotusvõrke lõpptulemusena vähem näha. Ta möönab, et olemasolevatest võrkudest teha eraldi aktsiaseltsid on organisatoorselt lihtsam lahendus kuid lõpptulemuse seisukohalt mitte eriti hea.

Majandusministeeriumi asekantsler Arvi Hamburg ütleb, et jaotusvõrke võib olla 5--7, kuid selge on see, et osad praegustest võrkudest on liiga suured, teised aga liiga väikesed ning ilmselt tuleb teha mingi ümberjagunemine.

Praeguste iseseisvate võrkude koondamine üheks oleks aga Eesti Energia arengu seisukohalt tagasiminek, on Hamburg veendunud.

Sarnet ei nõustu väitega, et on olemas praegu juba iseseisvalt ja edukalt funktsioneerivad jaotusvõrgufirmad.

«See edukuse asi on kunstlik,» lausub ta. «Hinda, millega neile võrkudele energiat müüakse, reguleerib praegu Eesti Energia ise ja seega on edukus Eesti Energia poolt reguleeritav. See edukus sõltub Eesti Energia suhtumisest ja minu arvates on seal kindlasti tegemist risksubsideerimisega.»

Küsimusele, kui kaua Eesti Energia jääb koordineerima jaotusvõrkude elu, vastas Uudo-Rein Lehtse, et küsimus on selles, millal elektrienergia hind jõuab normaalsele hinnatasemele. Praegu arvatakse, et see võiks juhtuda umbes kolme aasta pärast.

Neid väikeseid elektrivõrke ei pea hoidma, kui nad leiavad, et õige hinnaga saavad ise hakkama. Tulevikus võib sinna olla kaasatud kohaliku omavalitsuse kapital ja väliskapital. «Minu arust võib olla ka nii, et riigi raha lõpuks selles jaotusvõrgufirmas ei ole,» ütleb Lehtse.

Energia tootmine on viimasel ajal olnud päevakorral, kuna USA energeetikafirma NRG Energy ja Eesti valitsus on pikemalt pidanud läbirääkimisi, et luua kahe elektrijaama -- Balti elektrijaama ja Eesti elektrijaama -- baasil ühisfirma. Iru energiajaamast saab omaette firma.

Hamburgi sõnul saab Iru energiajaama näite varal jõuda selgusele, milline on tegelikult elektri omahind, kui seda toodetakse millestki muust kui põlevkivi.

See oleks võimalikele investoritele elavaks näiteks, kas ja millal on mõtet hakata elektrit tootma teistest kütuseliikidest.

Lehtse ütleb, et ta ei tahaks võtta endale riigikogu ülesandeid, kuna sinna jõuab energiaseadus, ja see, kas energiatootmine peaks jääma riigi kontrolli alla, on üks küsimus, mis seal arutatakse. «Täna ma selle kohta oma seisukohta ei tahaks öelda,» lausub Lehtse.

Põhivõrgu ehk kõrgepingeliinide kaudu peaks riik kontrollima kogu energiamajandust, ütleb Lehtse. Selles osas kellelgi talle vastuväiteid ei ole.

Ka Sarnet nõustub, et üle 50% põhivõrgust peaks olema kindlalt riigi käes vähemalt nii kaua, kui ülejäänud kaks etappi -- tootmine ja jaotusvõrk -- on erastamisprotsessis. Kui on lõpuks teada, mismoodi regulaator tööle hakkab ja kuidas süsteem üldse töötama hakkab, siis võib ka ülekandebloki erastamisele asuda, väidab Sarnet.

Sarnet osutab, et kogu Eesti Energia erastamisele peab eelnema energiaseaduse vastuvõtmine riigikogus. Energiaseaduse eelnõu läheb riigikogus teisele lugemisele järgmisel nädalal.

Sarnet teatas, et erastamisagentuuri huvitab energiaseaduses põhimõtteliselt ainult see, et seal määratletaks selline institutsioon nagu regulaator. Ja et regulaatoril oleks piisavalt sõltumatu õigus reguleerida seaduse piires elektri hinda, konkurentsi jms.

«Regulaator on absoluutselt vajalik,» märgib Sarnet. «Ilma selleta ma mõistlikku erastamist, kus lõpptulemus oleks osalejatele vastuvõetav, ette ei kujuta.» Sarnet nimetab osapoolteks uut omanikku ja riiki, kui see on omaniku rollist välja astunud ja muutunud tarbijaks. «Kõigile on halb, kui regulaatori institutsioon ei ole selgelt piiritletud,» lisab Sarnet.

Regulaator peab olema nii palju sõltumatu, et päevapoliitika selle otsuseid ei kõiguta ja nii tugev, et need samad ettevõtted, keda ta reguleerib, tema üle liiga suurt mõju ei saavutaks. «Sõltumatuse küsimus on väga tähtis küsimus ja peaaegu ainuke küsimus, mis meid energiaseaduses huvitab,» lausub Sarnet. Hamburg on Sarnetiga regulaatori osas samal meelel.

Loomulikult on vastuargumente, mainib Sarnet. «See vastuargument ei ole nn ideaalpildi suhtes, kuhu me lõpuks jõuda tahame, vaid selles, mida me kohe nüüd teeme.» Sarneti arvamuse kohaselt tahab erastamisagentuur selle ideaalpildini Eesti Energiast otsemat teed minna. Eesti Energia juhid ja ministeerium toovad takistustena ette tehnilisi ja inimressursist tulenevaid põhjusi, miks ikka otse minna ei saa ja peab ringi minema. «Siinkohal oleme pidanud minema teatud kompromissidele,» märgib Sarnet.

Üks kompromiss on seesama kontsern, mida plaanitakse teha Eesti Energia baasil, kus kõik need osad jääksid tütarettevõteteks. Lõppstaadiumis seda kontserni vaja ei ole. Kuidas erinevad osad omavahel töötama hakkavad, määrab ära regulaator, kontsern oleks vaheaste.

Hamburgi sõnul on üleminekuajal, mil elektri hinnatariif ei kata kulutusi, vajalik kontserni sisene kulude ümberjaotus.

Teiseks põhjenduseks tõi Hamburg asjaolu, et laenuressurss pankadelt on odavam, kui on taga tõsisemad garantiid, kontserni garantii on tugevam kui ühe iseseisvunud Eesti Energia osa garantii. Kolmandaks nimetab Hamburg kindlustust. Väikefirmal on raskem oma seadmeid kindlustada. «Need on põhjused, miks minu arust peab ülemineku ajal kontsern säilima,» lausub Hamburg.

Ka Lehtse on kontserni poolt: «Meie ettepanek on viia see vastavusse äriseadustikuga ja teha Eesti Energia AS, millest saaks katusorganisatsioon.»

Pärast seda moodustame tütaraktsiaseltsid ja aitame need kenasti jalule, et viia neid iseseisvasse ellu ning sinna võiks kaasata ka väliskapitali, lisab Lehtse.

Sarnet ütleb, et kontserni idee on kindlasti Eesti Energia peakorteri idee ja see on tehtud lähtudes pragmaatilisest seisukohast. Sellisel juhul on täna vaja vähem muudatusi ja need muudatused saab kõik tulevikku lükata.

«Meie seisukohalt on kontsern ajutine moodustis,» kordab Sarnet.

Lehtse ütleb, et nii erastamisagentuuri kui Sarnetiga on tal Eesti Energia arengukava esimese osa suhtes väga lähedased arusaamad. «Lõpu osas lähevad meie arvamused lahku,» ütleb Lehtse ja jätab selle täpsustamata.

Jaga lugu:
Hetkel kuum