• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas erastada ühistransport Tallinnas?

    Raske on ette kujutada Tallinna ühistranspordi ettevõtete erastamist, eriti aga trammi- ja trolliparkide andmist erakätesse. Kas see on mõeldud nii, et liinid ja trammid-trollid on ühtedes erakätes, aga kontaktvõrk, kaabelliinid ja roobastee teiste eraomanike oma, kolmandad omanikud tegelevad veeremi ja rajatiste remondiga? Või jäetakse kontakt- ja kaabelvõrk ning roobastee linnale?
    Sellist võimalust, et kogu ühistransport erastatakse ühtedesse kätesse, meie praeguse taseme juures Eesti kapitali poolt ilmselt oodata pole. Välismaise kapitali puhul aga on vaja siinkohal erilist ettevaatust. Eesti Tubaka ja Leiburi näited on vägagi ilmekad ja hoiatavad -- tootmistegevus kas lõpeb või hüppavad hinnad kõrgele. Ühistranspordi puhul tuleb kõne alla ka linnavalitsuse seadmine valiku ette -- kas loobumine veoteenustest või dotatsiooni järsk suurendamine.
    Eraomanik, kes on saanud oma valdusesse ühistranspordi tervikuna või ka osaliselt, tahab oma töö tulemusena saada kulud tasa ning peale selle veel kasumitki. Selleks on vaja kulutusi vähendada ja tulusid kasvatada.
    Ei eita, et eeskätt remondi ja korrashoiu arvel on võimalik kulusid vähendada. Kuid kui kauaks? Remondi- ja korrashoiukulutustega on juba pikka aega munitsipaalettevõtetes koonerdatud. Nüüd on taseme hoidmiseks juba tunduvalt suuremaid summasid vaja.
    Sama kehtib ka veeremi väljavahetamise kohta. Korraga on vaja välja vahetada kuni 40% trammidest ja trollidest.
    Kui kulud on minimeeritud, siis hakkab eraomanik tulusid suurendama. Praegu on piletitulu ja dotatsiooni vahekord 4:6. Et saada erastamisõigust linnavõimudelt, lubab eraomanik viia proportsioonid tasakaalu -- 5:5. Ülalmainitud ajutise ja lühiajalise kokkuhoiuga on ju võimalik vähendada kulusid 1/3 võrra, sest tulud ju ei tõuse -- ei suurene sõitjate arv ja ei tõsteta pileti hinda. Aja möödudes muutub aga võimatuks säilitada sellist kulude taset.
    30--70% ühistranspordi kuludest kaetakse Euroopa riikides munitsipaal- ja/või föderaaleelarvetest. Väga kohane on Inglismaa näide, kus 1980. aastatel viidi ühistransport eraomandusse. Tagajärjed olid katastroofilised -- eraettevõtjad laostusid ja kuna puudus riiklik reguleerimine, jõuti ühistranspordi kokkuvarisemiseni. Nüüd pannakse mängu juba mitmeid kordi suuremaid summasid, et erastamiseelset olukorda taastada.
    Ei tahaks jätta muljet endast kui eraomanduse vastasest, kuid arvan, et loogiline mõtlemine, võimalike tagajärgede ettenägemine ja muidugi matemaatiline majandusanalüüs näitavad, et igale poole ja igal juhul see ei sobi. Arvan, et nn «põhiliinide» jätmine munitsipaalhaldusesse tagab linlastele kõigi vajalike sõitude tegemise.
    Tööd peaksid tegema praegused ettevõtted, kellele on omane stabiilsus, võime asendada liiklusest väljalangenud veerem uuega, kelle eesmärgiks pole saada kasumit, vaid kindlustada linlaste sõidusoovid.
    Linnavolikogu ja linnavalitsuse pideva tähelepanu all peab olema pileti hinna kujundamine. Üldse pole arvestatud võimalust, et pileti hinda saab ka alandada.
    Miks ei võiks linnaisad, võttes arvesse üldist elustandardit, teades mitmesuguste maksete (elektri-, vee-, telefonimaks) kasvu, aga ka seda, et linnaeelarvesse laekub täiendavalt tulu (üksikisiku tulumaks, sõidukimaks, parkimistasu jms), vastukaaluks vähendada sõidupileti hinda, kasvõi üksikute sõitjategruppide osas.
    See on ebaharilik ettepanek, kuid linn võiks lisaraha kulutada ka sellistele asjadele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Kinnisvaraekspert: on neid, kes varem oleks kodulaenu saanud, aga nüüd enam mitte
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Swedbank: pool Eesti tööstusest sõltub maagaasist Toidu- ja rasketööstused suurima löögi all
Maagaasi olemasolust sõltuvad veidi enam kui pooled kohalikud tööstusettevõtted, kõige haavatavamad on toidu- ja rasketööstus, paremas seisus on puidutööstus, selgub Swedbaki uuringust.
Maagaasi olemasolust sõltuvad veidi enam kui pooled kohalikud tööstusettevõtted, kõige haavatavamad on toidu- ja rasketööstus, paremas seisus on puidutööstus, selgub Swedbaki uuringust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.