Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Iru energiajaamast saab konkurentsialge elektriturul

    Konkureerimise muudab esialgu mõttetuks madal põlevkivi hind ning elektri müügi otsene sõltuvus Eesti Energiast.
    «Iru on kindlasti konkurentsi alge,» arvas majandusministeeriumi asekantsler Arvi Hamburg. «Iru ise 1--2 aasta jooksul ilmselt põlevkivienergiaga konkureerida ei suuda ja ta võimsused on ka väikesed, kuid ta on kindlasti üks konkurentsi tekitamise lähtepunkte.»
    Majandusminister loodab, et Iru näite varal hakkavad analoogseid projekte käivitama ka potentsiaalsed investorid üle Eesti.
    «Peaaegu kõigis Eesti linnades ja asulates on katlamajad, mis nõuavad moderniseerimist ja ei ole eriti suur investeering panna sinna juurde ka elektritootmise blokk,» selgitas Hamburg. «Lisaks ka tööstuse pool -- oma kunagise elektrijaama taastas juba Kiviter, järgmisena võiks sellist sammu oodata turbatööstuselt.»
    Arvi Hamburgi arvates on põlevkivile alternatiivsete kütuseliikide kaasamine elektritootmisesse vajalik.
    «Rääkides gaasist, olen ma veendunud, et aasta-paari pärast töötavad Eestis gaasiturbiiniga elektrijaamad, mis toodavad tipptunniaegset elektrit,» rääkis Hamburg. «Aastatel 2002--2003 peaks olemas olema kombineeritud soojuse-elektritootmise jaamad, mis töötavad kas kivisöel-gaasil või põlevkivil-kivisöel. Iru elektrijaama erastamine eraldi oligi vajalik selleks, et see oleks kõikidele potentsiaalsetele investoritele praktiliseks kogemuseks või näiteks, kui palju elektrienergia ja soojusenergia maksab, kui kütuseks ei ole põlevkivi, vaid muu kütus.»
    Iru elektrijaam on projekteeritud nii soojuse kui elektri koos tootmiseks, mistõttu elektri omahind sõltub otseselt toodetava soojuse mahust ja vastupidi.
    «Viimastel aastatel on meie põhiprobleemiks olnud soojuskoormuste madal tase ja elektritootmise osas väike konkurentsivõime,» rääkis RASi Iru Elektrijaam direktor Janis Balodis. «Kuna Narvas asuvad Balti ja Eesti elektrijaam toodavad elektrit põlevkivi baasil, siis nende omahind on madalam tänu põlevkivi suhtelisele odavusele.»
    «Hinnavahe ei ole alati ühtlane,» lisas Balodis. «Optimaalsete rezhiimide puhul, kui on meil tagatud küllaldaselt suur soojuskoormus ja kui me energiasüsteemilt saame vastava elektrilise koormuse, siis meie tariifid võiksid läheneda ja olla konkurentsivõimelised.»
    Täna on Iru elektrijaama üks olulisemaid rolle Lasnamäe ja Maardu linna soojaga varustamine, millele lähiajal peaks lisanduma Tallinna kesklinn. Elektritootmises on Iru roll pigem olla strateegiline tagavarajaam avariide korral.
    «Meil on üles seatud automaatika, mis võimaldab avariide puhul jääda tööle ning eralduda energiasüsteemist,» selgitas Balodis. «Iru baasil saab siis taastada kogu energiasüsteemi töö.»
    Uutelt omanikelt ootab Janis Balodis investeeringuid, mida vajavad eelkõige elektritootmine, abiseadmed, automaatika ja vee ettevalmistus. «Meile on viimastel aastatel küllaltki suuri investeeringuid tehtud, mis on läinud eelkõige soojatootmise parandamisse ning tulemused on olnud tõesti rõõmustavad ja head,» rääkis Balodis. «Järgnevad investeeringud on tarvis teha rohkem elektritootmise parandamisse ja ka üldise elektrijaama seisundi parandamisse.»
    Balodise sõnul on Irus praegu olemas küllalt heal tehnilisel tasemel põhiseadmed. Investeeringuid vajaksid aga abiseadmed ja automaatika.
    «Kui me räägime uutest omanikest, siis nendeks võiksid saada aktsiakapitali laiendamise teel välisosanikud, elanikkond ja ka linn,» arvas Balodis. «Irust peaks kaugemas tulevikus saama paljude omanikega aktsiaselts.»
  • Hetkel kuum
Andi Pleskovski: tänavuse aasta hea ja halb stsenaarium büroopindade turul
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Tallinna Kaubamaja Grupp hakkab Leedus Škodasid müüma
Tallinna Kaubamaja Grupp allkirjastas lepingu, millega neist saab ametlik Škoda edasimüüja Leedus.
Tallinna Kaubamaja Grupp allkirjastas lepingu, millega neist saab ametlik Škoda edasimüüja Leedus.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Ministeerium värbas Ragn-Sellsi arendusjuhi asekantsleriks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Eestis elavad Euroopa suuruselt teised alkoholitarbijad
Eurostati andmeil kulutasid Euroopa Liidus alkoholile kõige rohkem lätlased ja nende järel kohe eestlased.
Eurostati andmeil kulutasid Euroopa Liidus alkoholile kõige rohkem lätlased ja nende järel kohe eestlased.

Olulisemad uudised

Raadiohommikus: suure raha hind, paisuvad jalgpallimiljardid ja kliimaseadus
Neljapäevases raadio hommikuprogrammis selgitame välja, mis suunas liiguvad hinnad ja intressimäärad, räägime globaalseks megatööstuseks kasvanud jalgpalliärist ning küsime, kellele on tarvis kliimaseadust.
Neljapäevases raadio hommikuprogrammis selgitame välja, mis suunas liiguvad hinnad ja intressimäärad, räägime globaalseks megatööstuseks kasvanud jalgpalliärist ning küsime, kellele on tarvis kliimaseadust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.