28. november 1996 kell 22:00

Iru energiajaamast saab konkurentsialge elektriturul

Konkureerimise muudab esialgu mõttetuks madal põlevkivi hind ning elektri müügi otsene sõltuvus Eesti Energiast.

«Iru on kindlasti konkurentsi alge,» arvas majandusministeeriumi asekantsler Arvi Hamburg. «Iru ise 1--2 aasta jooksul ilmselt põlevkivienergiaga konkureerida ei suuda ja ta võimsused on ka väikesed, kuid ta on kindlasti üks konkurentsi tekitamise lähtepunkte.»

Majandusminister loodab, et Iru näite varal hakkavad analoogseid projekte käivitama ka potentsiaalsed investorid üle Eesti.

«Peaaegu kõigis Eesti linnades ja asulates on katlamajad, mis nõuavad moderniseerimist ja ei ole eriti suur investeering panna sinna juurde ka elektritootmise blokk,» selgitas Hamburg. «Lisaks ka tööstuse pool -- oma kunagise elektrijaama taastas juba Kiviter, järgmisena võiks sellist sammu oodata turbatööstuselt.»

Arvi Hamburgi arvates on põlevkivile alternatiivsete kütuseliikide kaasamine elektritootmisesse vajalik.

«Rääkides gaasist, olen ma veendunud, et aasta-paari pärast töötavad Eestis gaasiturbiiniga elektrijaamad, mis toodavad tipptunniaegset elektrit,» rääkis Hamburg. «Aastatel 2002--2003 peaks olemas olema kombineeritud soojuse-elektritootmise jaamad, mis töötavad kas kivisöel-gaasil või põlevkivil-kivisöel. Iru elektrijaama erastamine eraldi oligi vajalik selleks, et see oleks kõikidele potentsiaalsetele investoritele praktiliseks kogemuseks või näiteks, kui palju elektrienergia ja soojusenergia maksab, kui kütuseks ei ole põlevkivi, vaid muu kütus.»

Iru elektrijaam on projekteeritud nii soojuse kui elektri koos tootmiseks, mistõttu elektri omahind sõltub otseselt toodetava soojuse mahust ja vastupidi.

«Viimastel aastatel on meie põhiprobleemiks olnud soojuskoormuste madal tase ja elektritootmise osas väike konkurentsivõime,» rääkis RASi Iru Elektrijaam direktor Janis Balodis. «Kuna Narvas asuvad Balti ja Eesti elektrijaam toodavad elektrit põlevkivi baasil, siis nende omahind on madalam tänu põlevkivi suhtelisele odavusele.»

«Hinnavahe ei ole alati ühtlane,» lisas Balodis. «Optimaalsete rezhiimide puhul, kui on meil tagatud küllaldaselt suur soojuskoormus ja kui me energiasüsteemilt saame vastava elektrilise koormuse, siis meie tariifid võiksid läheneda ja olla konkurentsivõimelised.»

Täna on Iru elektrijaama üks olulisemaid rolle Lasnamäe ja Maardu linna soojaga varustamine, millele lähiajal peaks lisanduma Tallinna kesklinn. Elektritootmises on Iru roll pigem olla strateegiline tagavarajaam avariide korral.

«Meil on üles seatud automaatika, mis võimaldab avariide puhul jääda tööle ning eralduda energiasüsteemist,» selgitas Balodis. «Iru baasil saab siis taastada kogu energiasüsteemi töö.»

Uutelt omanikelt ootab Janis Balodis investeeringuid, mida vajavad eelkõige elektritootmine, abiseadmed, automaatika ja vee ettevalmistus. «Meile on viimastel aastatel küllaltki suuri investeeringuid tehtud, mis on läinud eelkõige soojatootmise parandamisse ning tulemused on olnud tõesti rõõmustavad ja head,» rääkis Balodis. «Järgnevad investeeringud on tarvis teha rohkem elektritootmise parandamisse ja ka üldise elektrijaama seisundi parandamisse.»

Balodise sõnul on Irus praegu olemas küllalt heal tehnilisel tasemel põhiseadmed. Investeeringuid vajaksid aga abiseadmed ja automaatika.

«Kui me räägime uutest omanikest, siis nendeks võiksid saada aktsiakapitali laiendamise teel välisosanikud, elanikkond ja ka linn,» arvas Balodis. «Irust peaks kaugemas tulevikus saama paljude omanikega aktsiaselts.»

Hetkel kuum