2. detsember 1996 kell 22:00

Firmajuht julgemaks

Laiemalt võttes tähendab firma julgeolek informatsiooni kaitsmist, sisekontrolli, avalike suhete osa suletud süsteemi kaitsel ja arvutikaitset.

Lääne suurtes kontsernides kasutatakse Lauri Vitsuti sõnul kolmekordset kontrollmehhanismi. Esimene aste on sisekontroll, seejärel tulevad järelevalve- ja lõpuks julgeolekuosakonnad. «Mitte midagi uut, kui meenutada ajalugu ja erinevate riikide luure- ning julgeolekuüksusi,» lausub ta.

Toomas Vitsuti sõnul on igal juriidilisel üksusel mingi hulk konfidentsiaalset informatsiooni. Informatsiooni kaitset tuleb tema sõnul alustada määratlemisest, missugust informatsiooni pidada salajaseks ja kui suure salastatuse alla see kuulub.

Konfidentsiaalse info kaitset korraldatakse Toomas Vitsuti sõnul firma tegevust reglementeerivate aktide abil. Oluline on lahti kirjutada, kes kasutavad informatsiooni ja kes on seotud info kaitsega ning info kaitse ja liikumise süsteem, ütleb ta.

Piltlikult tuleb Vitsutite sõnul paika panna, kes ja kellele mingit informatsiooni edastab. Nii on võimalik avastada infoleke võimalikult kiiresti, väidavad nad.

Oletame, et firmas on toime pandud kelmus või on välja imbunud oluline informatsioon, süüdlane on samuti teada. Kuidas läbi viia firmasisene juurdlus?

«Tuleb lähtuda kehtivatest töölepingutest ja ei maksa kiirustada arvatava süüdlase töölt kõrvaldamisega,» soovitab Lauri Vitsut.

Sisekontrolli ülesehitamisel on oluline, et see peab olema kontrollitavast tegevusest ja sellega seotud inimestest sõltumatu. Samas firmas sisekontrolliga tegelema hakkav töötaja ei tohi kontrollida oma endist töölõiku enne piisava aja möödumist.

Tööülesanded tuleb Lauri Vitsuti sõnul jaotada firmas nii, et oleks välistatud huvide konflikt. «Ülesandeid tuleb võimaluse piires kontrollijate vahel vahetada, st erinevaid kontrollfunktsioone täitvate ametnike vahel peab toimuma pidev sisemine liikumine,» sõnab ta.

Vitsutid räägivad, et nende seminar on mõeldud eelkõige firmajuhtidele ja tihti tulevad seda kuulama just need, kelle ettevõttes on tekkinud probleeme julgeolekuga, kasvõi lihakeha vargus lihakombinaadis.

Tallinna kaubamaja haldusdirektor Valeri Künnapu ütleb, et ta läks Vitsutite seminari kuulama uudishimust. «Teooria osas polnud ma kõigega nõus,» räägib ta. «Nad on sisekontrolli rolli üle tähtsustanud.»

Künnapu põhjendab oma vastuväiteid sellega, et Vitsutite jaoks on personaliosakond üks sisekontrolli osakondi. Künnapu meelest on personaliosakonna funktsioonid muud.

Tallinna kaubamajas tegutseb sisekontrolli osakond Künnapu sõnul juba ammu. Kontrollitakse nii sisekorraeeskirjade täitmist kui valvatakse töötajaid. «Kasu on sellest olnud,» väidab Künnapu. Tema kinnitusel on kaubamajas avastatud näiteks mitu kõrvalepandud veinikasti.

Hetkel kuum