Karusnahad ekspordiks

Senised tippaastad maailma karusloomakasvatuses jäävad eelmise kümnendi teise poolde, mil sinirebaseid kasvatati näiteks ligi 3 miljonit ja naaritsaid 40 miljonit aastas. Moemuutused ja rohelise ilmavaate võidukäik jätsid miljonid nahad ladudesse ja viisid paljud kasvandused pankrotti.

Uue tõusu tõi kasukamoe jõudmine Hiina, Jaapanisse, Hongkongi ja Koreasse, kuhu täna müüakse ligi pool maailma rebasenahkadest.

Eestisse jõudis karusloomakasvatuskriis pisut hiljem. Pankrotti läiksid Raku ja Salutaguse, likvideeritud on Pihtla ja Treimani kasvandused. Salutagusel kasvatab sellest sügisest sinirebaseid AS Rellam Fox.

«Saime möödunud hooajal keskmiselt 75 USDd rebasenahast ja alla 60 USD naaritsanahast,» teavitab ASi Pajusti Karusloom juhatuse esimees Endel Tikop.

«Nõudlus naaritsanaha järgi on nii suur, et me müüme need maha kohapeal ja ei peagi oksjonitel käima,» lisab Võiste karusloomafarmi juhatuse esimees Andres Ilves. Eestis kasvatatud naaritsate nahad viiakse põhiliselt Leedu vahendajate kaudu Venemaale.

Siin kasvatatud karusloomade nahad on küllaltki hea kvaliteedi tõttu ärevaks ajanud ka Küprose ja Kreeka ärimehed. «Eestisse jääb maksimaalselt 2% karusloomakasvandustes toodetud nahkadest,» oletab Ilves.

«Üksi ei saa ükski tootmisharu eksisteerida ja karusloomakasvandustele on otsest mõju avaldanud meie lihakombinaatide kehv seis,» märgib Andres Ilves, kes on ühtlasi ka karusloomakasvatajate seltsi esimees.

Võiste karusloomafarmis kulub aastas 1000 tonni subprodukte, 1200 tonni kala ja kalajäätmeid, 400 tonni teravilja ja 400 tonni valgukontsentraati. Subproduktid ja valgukontsentraat ostetakse välismaalt.

Ilvese sõnul viiakse suur osa karusnahkade müügist teenitud rahast tagasi välismaale, kuigi samaväärset loomasööta võiks vabalt toota ka Eestis.

«Uue käibemaksu maksmise korraga on meie tegevus tugevalt häiritud,» sõnab Endel Tikop. Kuna karusloomakasvatuses saadakse nahkade müügist raha vaid mõnel kuul aastast, siis jäävad suured summad käibemaksuna riigi käsutusse.

«Ühe koorma loomatoidu pealt maksame tollis 36 000 krooni käibemaksu, aga tagasi saame selle alles siis, kui loomad on suureks kasvanud ja nende nahad müüdud,» märgib Tikop. Varem maksti käibemaks ettevõttele kuu aja pärast tagasi, nüüd on see raha karusnahakasvatuses kuni aastaks käibest väljas.

Eriti hulluks kipub olukord minema aga siis, kui Eesti põllumehed saavad oma kauaigatsetud kaitsetollid. «Meid suretavad need tollimaksud küll välja, kui ei hakata vahet tegema inimeste toidu ja loomade sööda vahel,» ütleb Tikop. Tema sõnul on vähemalt karusloomakasvatuses küll poliitikutest põllumehed pärispõllumeestele karuteene teinud.

Lisaks rebastele ja naaritsatele kasvatatakse Eestis veel kährikut ja väiksemate peredena puurituhkrut ning nutriat. Viimase aja moeloomaks on aga kindlalt kujunemas ka karvajäneseks kutsutav tshintshilja, mille nahk võib maksta kuni 1000 krooni. Eestis kasvatatakse tshintshiljat vaid mõnes talus ja järgmise aasta jaanuaris sõidetakse Taani tõuloomi ostma.

«Oleme müünud 4 ja kohe saadame Taani veel 7 tshintshiljanahka,» märgib Salme Kangur karusloomakasvatajate seltsist. Tema sõnul saadetakse nahad postiga Taani parkimiseks, sest Eestis pole veel suurt täpsust nõudvat tshintshiljanaha parkimise tehnoloogiat.