Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Karusnahad ekspordiks

    Senised tippaastad maailma karusloomakasvatuses jäävad eelmise kümnendi teise poolde, mil sinirebaseid kasvatati näiteks ligi 3 miljonit ja naaritsaid 40 miljonit aastas. Moemuutused ja rohelise ilmavaate võidukäik jätsid miljonid nahad ladudesse ja viisid paljud kasvandused pankrotti.
    Uue tõusu tõi kasukamoe jõudmine Hiina, Jaapanisse, Hongkongi ja Koreasse, kuhu täna müüakse ligi pool maailma rebasenahkadest.
    Eestisse jõudis karusloomakasvatuskriis pisut hiljem. Pankrotti läiksid Raku ja Salutaguse, likvideeritud on Pihtla ja Treimani kasvandused. Salutagusel kasvatab sellest sügisest sinirebaseid AS Rellam Fox.
    Pankrotti läks Karjakülas tegutsenud OÜ Fred, mille põhikarja omandasid ASid Sirelain ja Balti Karusnahk.
    Põllumajandusreformi käigus erastati majanditele kuulunud karusloomafarmid. Tartumaal on nüüd Rebasetalu, Saaremaal AS Mullutu Rebane, Hiiumaal PÜ ReNa, Lääne-Virumaal ASid Pajusti Karusloom, Silverfox ja Amarol ning Pärnumaal AS Võiste Karusloomafarm.
    Eesti karusloomakasvatajad püüavad kokku hoida ja enamik neist on organiseerunud ühe mütsi alla. Tänavu nimetasid 7 kasvandust oma ühenduse Eesti karusloomakasvatajate seltsiks.
    Pärnu külje all Audrus asub Eesti suurim karusloomakasvandus, mille mullune netokäive oli 14,5 mln krooni. Audrus kasvatatakse kolmandik Eesti sinirebastest.
    «Ega terves maailmas meiesuguseid suuri karusloomakasvandusi palju ole,» lausub 140 töötajaga Audru karusloomakasvanduse direktor Koit Sillaste. Euroopas kasvatatakse karusloomi põhiliselt perefarmides.
    Audru astus ametikaaslaste ühendusest välja. «Saan teiste karusloomafarmide juhtidega hästi läbi, aga liitu enam ei lähe, sest seal olin paljudes küsimustes teistega diametraalselt vastupidistel seisukohtadel, ja aeg on näidanud, et mul oli õigus,» ütleb Sillaste pisut kibestunult.
    Eesti karusloomakasvandused turustavad oma toodangu välisriikide oksjonitel, aga nahakaupmehed käivad ka siin kohapeal. Rebasenahku käiakse müümas peamiselt Soomes Vantaa oksjonil.
    «Tänavu kevadel saavutasid Soomes kasvatatud sinirebaste nahad ühel oksjonil rekordhinnaks isegi 196 USDd tükk, aga selliseid nahku me Eestis toota ei suuda,» märgib Koit Sillaste.
    «Saime möödunud hooajal keskmiselt 75 USDd rebasenahast ja alla 60 USD naaritsanahast,» teavitab ASi Pajusti Karusloom juhatuse esimees Endel Tikop.
    «Nõudlus naaritsanaha järgi on nii suur, et me müüme need maha kohapeal ja ei peagi oksjonitel käima,» lisab Võiste karusloomafarmi juhatuse esimees Andres Ilves. Eestis kasvatatud naaritsate nahad viiakse põhiliselt Leedu vahendajate kaudu Venemaale.
    Siin kasvatatud karusloomade nahad on küllaltki hea kvaliteedi tõttu ärevaks ajanud ka Küprose ja Kreeka ärimehed. «Eestisse jääb maksimaalselt 2% karusloomakasvandustes toodetud nahkadest,» oletab Ilves.
    «Üksi ei saa ükski tootmisharu eksisteerida ja karusloomakasvandustele on otsest mõju avaldanud meie lihakombinaatide kehv seis,» märgib Andres Ilves, kes on ühtlasi ka karusloomakasvatajate seltsi esimees.
    Võiste karusloomafarmis kulub aastas 1000 tonni subprodukte, 1200 tonni kala ja kalajäätmeid, 400 tonni teravilja ja 400 tonni valgukontsentraati. Subproduktid ja valgukontsentraat ostetakse välismaalt.
    Ilvese sõnul viiakse suur osa karusnahkade müügist teenitud rahast tagasi välismaale, kuigi samaväärset loomasööta võiks vabalt toota ka Eestis.
    «Uue käibemaksu maksmise korraga on meie tegevus tugevalt häiritud,» sõnab Endel Tikop. Kuna karusloomakasvatuses saadakse nahkade müügist raha vaid mõnel kuul aastast, siis jäävad suured summad käibemaksuna riigi käsutusse.
    «Ühe koorma loomatoidu pealt maksame tollis 36 000 krooni käibemaksu, aga tagasi saame selle alles siis, kui loomad on suureks kasvanud ja nende nahad müüdud,» märgib Tikop. Varem maksti käibemaks ettevõttele kuu aja pärast tagasi, nüüd on see raha karusnahakasvatuses kuni aastaks käibest väljas.
    Eriti hulluks kipub olukord minema aga siis, kui Eesti põllumehed saavad oma kauaigatsetud kaitsetollid. «Meid suretavad need tollimaksud küll välja, kui ei hakata vahet tegema inimeste toidu ja loomade sööda vahel,» ütleb Tikop. Tema sõnul on vähemalt karusloomakasvatuses küll poliitikutest põllumehed pärispõllumeestele karuteene teinud.
    Lisaks rebastele ja naaritsatele kasvatatakse Eestis veel kährikut ja väiksemate peredena puurituhkrut ning nutriat. Viimase aja moeloomaks on aga kindlalt kujunemas ka karvajäneseks kutsutav tshintshilja, mille nahk võib maksta kuni 1000 krooni. Eestis kasvatatakse tshintshiljat vaid mõnes talus ja järgmise aasta jaanuaris sõidetakse Taani tõuloomi ostma.
    «Oleme müünud 4 ja kohe saadame Taani veel 7 tshintshiljanahka,» märgib Salme Kangur karusloomakasvatajate seltsist. Tema sõnul saadetakse nahad postiga Taani parkimiseks, sest Eestis pole veel suurt täpsust nõudvat tshintshiljanaha parkimise tehnoloogiat.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.