11 veebruar 1997

Suletud ja avatud laivõrkudest meie büroodes

Seni tähendas arvutivõrk tihti mingi serveri ressursside jagamist lokaal-ehk kohtvõrgu (LAN) piires. Jagatavaks ressursiks võib olla kas lihtsalt kõvakettamaht, printer, modem, CD-lugeja või siis erinevad ühiskasutuseks mõeldud rakendused nagu näiteks andmebaasiprogrammid või terved infosüsteemid. Aina laiemalt levib aga eraldiasuvate lokaalvõrkude omavaheline ühendamine ühtseks laivõrguks (WAN). Firma jaoks tähendab see võimalust võrdsete töötingimuste loomiseks kõigile harukontoritele ja töötajatele.

Laivõrk võib olla suletud või avatud. Avatud võrgud omavad ühendust teiste võrkudega, eelkõige Internetiga. Mõeldav on koguni firma laivõrk moodustada virtuaalsena, vaid eri büroode Interneti püsiühenduste kaudu, loogilise üksusena suuremas koosluses. Olulise tähtsusega on sel juhul Interneti teenuse pakkuja usaldusväärsus ning side kvaliteet.

Laivõrgu loomisel on tähtsaim küsimus: milliseid võrguprotokolle kasutavad ühendamiseks planeeritud lokaalvõrgud? Nimelt ei kõlba lokaalvõrgu siseselt parimad ja kiireimad protokollid ei sugugi sama hästi sideks laivõrgus, kus kohtvõrkude ühendamiseks on kasutada pikad ja suhteliselt aeglased sidekanalid. Silmapaistvalt vähenõudlik kiiruse suhtes on aga TCP/IP ehk Interneti protokoll, mis sobib ühtmoodi hästi sideseansside loomiseks nii kohtvõrgu sees kui sellest väljapoole. Töö saab tehtud nii serveriga samas kohtvõrgus paikneval tööjaamal kui ka kodusest arvutist modemi ja Interneti sissehelistamisteenuse vahendusel. Tänu Interneti protokolli sellisele universaalsusele ja ühenduste suhtelisele odavusele ongi viimasel ajal suurt populaarsust võitmas Interneti kasutus ka kommertsiaalse sidevõrguna. Interneti ühendustest moodustatud laivõrk toimib aga vaid juhul, kui nii serverid kui tööjaamad tunnevad ja kasutavad TCP/IP protokolli.

On siis firma arvutivõrgu liitmine Internetiga või koguni Interneti ühendustest büroodevahelise laivõrgu moodustamine piisavalt turvaline? Ohtusid Internetis võib aga vabalt võrrelda igapäevases eluga -- suuremad võimalused tähendava ka suuremaid ohtusid, mida mõistliku tegutsemisega saab minimiseerida.

Arvutivõrkudest rääkides on mõtet kaitsta seda, mis on väärtuslik. Firma jaoks on oluline tema tegevusega seotud informatsioon. Seejuures on palju lihtsam ja odavam kaitsta ühte või paari serverit ja nendesse koondatud informatsiooni, kui kõiki eraldiasuvaid tööjaamu. Kaitsmisega ei tasu ka üle pingutada, sest täielik turvalisus tähendab töötegemise võimatust. Lahedad võimalused sisaldavad aga kindlasti turvariske.

Turvalisuse tagamine maksab igal pool ja alati raha, mida tasub eraldada õigeks otstarbeks ja tasakaalustatult. Informatsiooni kodeerimine, regulaarsed tagavarakoopiad, nn. tulemüürid serverite eraldamiseks avalikust võrgust, kasutajate väljaõpe, töötajate lojaalsus ning piisav motivatsioon on kõik sama küsimuse erinevad aspektid. Näiteks eeskujulikul tasemel andmekaitsega firma jaoks muutub tõenäolisemaks, et kahju võib sündida hoopis oma töötaja lohakuse või pahatahtlikkuse tõttu.

Hetkel kuum