19. veebruar 1997
Jaga lugu:

Taevataldrik tuleb Eestist

AS Tarberaud toodab kõik satelliitsideantennide metallosad, sh antenni pjedestaalid ja peeglipaneelid. Californias asuv selle ala üks juhtivaid firmasid TIW Systems lisab antennidele vajaliku aparatuuri, elektroonika ja kaablid.

TIW Systemsi president väliseestlane Rein Luik on ise üks Tarberaua omanikke. TIW Systems ostis 1995. aastal 44 protsenti Eesti firma aktsiatest. Luige sõnul on Ameerika firma Mustamäel töötavasse tehasesse investeerinud umbes pool miljonit USA dollarit.

AS Tarberaud moodustati 1994. aastal kommunaalmasinate eksperimentaalse remonditehase rendikollektiivi liikmetest.

AS Tarberaud on valmistanud kaheksas erinevas mõõdus antenne. Kõige keerulisema konstruktsiooniga oli kaheksameetrise läbimõõduga antenn, mille peeglit saab pöörata 360 kraadi, räägib Tarberaua juhatuse esimees Ülo Ambos.

Kaks sellist antenni, millega on võimalik jälgida kogu taevalaotust, töötavad Taiwanis. Ambos lisab, et augustis peab valmis saama seni suurim, 20meetrise peegliga antenn, mis kaalub 90 tonni.

Ambose sõnul teenib Tarberaud ühe enimvalmistatava 13meetrise läbimõõduga antenni pealt umbes miljon krooni. Tarberaud tootis eelmisel aastal antenniosi 20 miljoni krooni eest ja firma kasum oli üle miljoni krooni. Ühe antenni valmistamiseks kulub kuni neli kuud, korraga on töös 4--5 antenni.

TIW Systems annab Tarberauale lähtematerjalid, mille alusel Eesti firma konstruktorid valmistavad tööjoonised. «Need müüme TIW Systemsile,» jätkab Ambos. «Tarberauas projekteeritud ja valmistatud paneelivormid ning muud abinõud kuuluvad samuti ameeriklastele.»

Ambos ütleb, et Tarberaud asus tõsiselt antenne valmistama alles eelmise aasta alguses. «Üle aasta õppisime ja katsetasime,» räägib ta. «Tänu antennidele on meie ettevõte üldse edasi arenenud.»

Antennide valmistamisel kasutab Tarberaud Vene terast, Soomes valmistatud alumiiniumprofiile ja nelikanttorusid ning ?veitsis ja Itaalias toodetud alumiiniumlehti.

Eestis toodetud antennid on üleval USAs, Taiwanis, Prantsusmaal, Rootsis, Malaisias, Venemaal ja mujal. Tehases on lõpetamisjärgus Prantsusmaa suurfirma Alcatel tellimus, kuus kuuemeetrise läbimõõduga antenni.

«Need pannakse üles Washingtonis, T?iilis, Austraalias, Indias ja Mauritiusel,» räägib Ambos.

TIW Systemsi üks omanikke Rein Luik on Eesti firma tööga rahul, kinnitades, et eestlased suudavad juba toota enam-vähem sama kvaliteediga kui Ameerika firmad.

Luige sõnul on side alal maailmas väga tihe konkurents. Ta ütleb, et maailmaturul maksab üks satelliitsideantenn olenevalt lisaaparatuurist pool kuni miljon USA dollarit (6,5--13 miljonit krooni).

Eestis pole seni ühtegi Tallinnas valmistatud antenni üles pandud. Sarnane, 7,6meetrise läbimõõduga antenn on Tallinnas televisioonimaja katusel.

Eesti Televisiooni tehnika- ja tootmisjuhi Aimar Prousi sõnul tellis selle ligi kümme miljonit krooni maksva antenni Euroopa ringhäälingute liit Jaapani firmalt NEC.

«Jaapanlaste antenni raudosa on valmistatud Hiinas,» lisab Prous. «Küllap saab Hiinas kasutada veel odavamat tööjõudu kui meil.»

Jaga lugu:
Hetkel kuum