26 märts 1997

Kasulik on vallandamise päeval haigestuda

Kogu töösuhteid reguleeriv normistik on orienteeritud töötaja huvide kaitsmisele. Paraku võimaldab see töötajal seadustes sätestatud reegleid ära kasutades saavutada sisuliselt õigusvastase tagajärje.

Juttu tuleb töötajaga töölepingu lõpetamisest tööandja algatusel, st vallandamisest -- töölepingu seaduse paragrahvist 86, sama seaduse § 91 punktist 1 ja «Kohustusliku ravikindlustuse hüvitise arvutamise ja maksmise korra» punktist 3. Oletame, et ühel tööpäeval lõpetatakse töötaja X tööleping tööandja Y juures. Lepingu lõpetamine toimub seaduses ettenähtud korda järgides. Töötaja on sellel päeval tööl, täie tervise juures. Talle antakse lõpparve ja tööandja arvab, et selle töötajaga on temal töösuhe lõppenud. Töölepingu lõpetamist endine töötaja ei vaidlusta. Kaks kuud hiljem teatab seesama endine töötaja, et ta haigestus tol viimasel tööpäeval. Temal on haigusleht lõppenud ja ta taotleb selle väljamaksmist. Kuna ajutise töövõimetuse ajal on keelatud töötajat vallandada, siis järelikult on temaga töölepingu lõpetamine olnud ebaseaduslik ja ta on endiselt ettevõtte töötaja.

Töölepingu seadus näeb ette, et ajutise töövõimetuse ajal ei ole tööandjal omal algatusel lubatud töölepingut lõpetada. Vallandamise alused on sätestatud töölepingu seaduses -- § 86. Nendeks on: ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni likvideerimine; tööandja pankrotistumine; töötajate koondamine; töötaja mittevastavus oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu; katseaja ebarahuldavad tulemused; töötaja poolt töökohustuste rikkumine; töötaja vastu usalduse kaotamine; töötaja vääritu tegu; töötaja pikaajaline töövõimetus; töötaja vanus; põhikohaga töötaja tööle võtmine.

Keeld lõpetada töötajaga töölepingut tööandja algatusel töötaja ajutise töövõimetuse ajal on sätestatud töölepingu seaduse paragrahvis 91 -- lõige 1 punkt 1. Töölepingu lõpetamine tööandja algatusel ei ole lubatud töötaja ajutise töövõimetuse ajal (v.a § 86 punkt 9).

Kuid kui tööandja töötaja vallandas, siis ei olnud ju tegemist haige, st ajutiselt töövõimetu isikuga. Paraku võimaldab üks õigusakt veidi teistsugust lähenemist.

Kui töötaja haigestub, loetakse, et temaga sõlmitud tööleping peatub. Töötaja ei saa mitte palka, vaid haigusraha. Tegemist on kohustusliku ravikindlustuse hüvitisega. «Kohustusliku ravikindlustuse hüvitise arvutamise ja maksmise korra» punkt 3 näeb ette järgmist: «Hüvitise arvutab ja maksab kindlustatule välja tööandja, kellega kindlustatul on töövõimetuse (töövabastuse) ajal (k.a katseaeg ja vallandamise päev) tööleping.»

Haigestunud töötajal tekib õigus ajutise töövõimetuse hüvitist saada vallandamise päevast, sõltumata sellest, kas tegemist on ajaga enne või pärast töölepingu lõpetamist.

Lahendus? Mõistusepärane on lihtsaim variant -- muuta valitsuse määrusega kehtestatud «Kohustusliku ravikindlustuse hüvitise arvutamise ja maksmise korda» nii, et oleks välistatud töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise saavutamine.

Hetkel kuum