Kaadrivoolavus turismifirmades

Intervjuu turismifirmade liidu tegevdirektori Leelo Ilbisega

Liit loodi liidu liikmete huvide kaitseks ettevõtluses. Nüüd on liit samm-sammult läinud ka rahvusvahelise tuntuse poole. 1992. aastal liitusime ülemaailmse turisfirmade liitude föderatsiooniga UFTAA. Pärast seda liitusime BTC ehk Läänemeremaade turismiühendusega. Maailmaorganisatsioonide liige olla on väga tähtis, kuna selle kaudu saab väga palju informatsiooni.

Igapäevaselt lahendame neid küsimusi, mis takistavad reisijate liikluse arendamist. Samuti tegeleme seadusandlusega. Turismifirmade liidu üks põhiülesandeid on jätkuvalt ka iga-aastase turismimessi Tour-Est korraldamine.

See on sama, mis Eesti Panga ja pangaliidu erinevus. Üks esindab kommertsi ja ettevõtluse huve, teine riigi huve. Funktsioonid on äärmiselt erinevad, kuigi on ka väga palju asju, mida me koos teeme.

Meie tegeleme ikkagi vaid reisibüroode ja reisikorraldajate, oma liidu liikmete huvide kaitsmisega. See on samas kasulik ka meie liitu mittekuuluvatele firmadele, sest seadustest saavad ju kasu kõik. Turismiameti roll on hoopis laiem. Tema peab jälgima ja hoolitsema riikliku marketingi eest. Turismiameti teine vaal on majutusasutused ning kolmas vaal reisitransport. Samuti infopunktid ja neutraalse info vahetamine nii turismi olukorra kohta riigis kui ka turismiobjektide kohta. Riigi turismipoliitika küsimused on samuti turismiameti lahendada.

Huvid on samad -- luua enda ärile edukas ja soodne keskkond. Erinevus on äriplaanides.

Kui omavahel ollakse konkurendid, siis liit aitabki konkurentsiküsimusi lahendada, kuna meil on omad eetikareeglid. Konkurents reisibüroode vahel on praegu väga tugev.

Kuue aasta jooksul on olnud üks juhus, kus eetikakomisjon on koos käinud ning väga pikalt ja põhjalikult arutanud. See probleem sai liidu sees lahendatud. Tegemist oli mitme otsaga probleemiga ning probleem aitas tähelepanu pöörata sellele, mida tuleb reisibüroode töötajatel töölepingut sõlmides silmas pidada.

Probleemid on tihti töötajatega seotud probleemid, näiteks töötajate ühest firmast teise minekud.

Liikumine on üsnagi aktiivne, kuna reisibüroo töötaja koolitamine on väga kulukas. Sellepärast üritab iga büroo osta juba koolitatud töötajat, keda saab hakata kohe kasutama.

See sõltub firmadest ja nende töölepingutest.

Ametlikult ei ole. Kuid kui meil informatsiooni on, siis saadame selle reisibüroodele laiali ja hoiatame.

Praegu on reisibüroodel veel mõni ni?? täitmata. Näiteks invaturism. See on väga kulukas ja nõuab väga suuri investeeringuid.

Kus saab tänaval liikuda, millisest uksest sisse saab, kuidas transpordi peale pääseb -- need küsimused on meil veel lahendamata. Näiteks pimedate jaoks on vaja spetsiaalseid giide.

Ühest küljest kindlasti suured investeeringud, kuid teisest küljest kardetakse, et need investeeringud ei tasu ära.

Pärast muutust käibemaksuseaduses, mille kohaselt saavad ametlikult litsentseeritud reisibürood käibemaksu tagasi, oli kasulik ametlikult litsentsi taotleda ning põranda all tegutsemine enam väga levinud ei ole.

Litsents ise on tagatis. Seda on saada suhteliselt lihtne, kui paberid on korras. Turg korrastub ise. Kui äriplaan on nõrk, siis firma lihtsalt kaob. Tihti küll tarbijate arvel.

Seaduse puudulikkuse tõttu. Oodatakse kogu aeg uusi seadusi. Praegu tegeleb turismiamet turismialase seaduse kirjutamisega.

Turismifirmade liidul mingit kokkulepet kindlustusfirmadega ei ole. Loomulikult on liidu liikmed huvitatud, et vastutuskindlustus ei oleks vaid kindlustusfirmade huvides. Praegu on reisibüroode ja kindlustusfirmade ettekujutused vastutuskindlustusest erinevad ning projekt vajab täiendamist.

Eks see sõltub suurel määral Eesti üldisest majanduslikust olukorrast. Mujal maailmas reisivad väga palju pensionärid. Meil on see kaetud vaid sel määral, kui lapsed ostavad vanematele reise. Arenguruumi on ka kooliekskursioonidel. Suhteliselt vähe on saanud reisida keskealised inimesed. Palju sõltub ka riigiametnike palgapoliitikast. Kui õpetajate palgad saavutaksid niisuguse taseme, et nad suudavad reisida, siis nemad on kõige uudishimulikumad ja teadmisjanulisemad inimesed.

Esiteks tuleks teha väga täpsed arvestused, mis turismimaksu kogumine maksma läheks. Ja mis selle maksuga tehakse. Ei ole mõtet luua maksu kogumiseks uut organit, mis hakkab katma ainult bürokraatia kulusid.