• OMX Baltic0,22%319,39
  • OMX Riga0,1%972,31
  • OMX Tallinn−0,06%2 228,28
  • OMX Vilnius0,43%1 512,81
  • S&P 500−0,53%7 702,78
  • DOW 300,07%52 212,89
  • Nasdaq −1,27%26 374,48
  • FTSE 1000,38%10 881,9
  • Nikkei 2251,39%65 324,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93,32
  • OMX Baltic0,22%319,39
  • OMX Riga0,1%972,31
  • OMX Tallinn−0,06%2 228,28
  • OMX Vilnius0,43%1 512,81
  • S&P 500−0,53%7 702,78
  • DOW 300,07%52 212,89
  • Nasdaq −1,27%26 374,48
  • FTSE 1000,38%10 881,9
  • Nikkei 2251,39%65 324,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93,32
Peaminister Mart Siimann ja elektrienergia hinnakomisjoni esimees Ilmar Öpik väidavad samade sõnadega, et kallim elekter ei põhjusta üldist hinnatõusu. Keegi aga ei julge väita, mil määral toimub vaesestumine maaregioonides, kus põllumajandus ägab juba aastaid monopolide ja impordi poolt kontrollitud madalate põllumajandussaaduste kokkuostuhindade juures.
Kui valitsuse ekspertide hinnangul võivad hinnad tõusta kuni ühe protsendi võrra, oleks huvitav teada, kas hinnakomisjon on mõelnud sellele, kuidas on talunikul võimalik tõsta piima, liha või teravilja hinda kasvõi ainult ühe protsendi võrra, kui ollakse täiesti sõltuvad põllumajandustööstuste suvast ja riigi viljasalve poolt väljakuulutatud teraviljahindadest.
Kui 1996. aasta algul maksti eliitpiima liitrist 3,40 krooni ja elektri kilovatt-tunni hind oli 45 senti, siis võis talupidaja osta ühe liitri piima eest 7,5 kWh elektrienergiat.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele