12 mai 1997

Hoiatusstreigis osales ligi 1700 õpetajat

Tartu haridustöötajate ametiühingu esimees Kalle Kalda ütles, et kui algselt oli kavas ühepäevane toetusstreik Tallinna õpetajatele, siis pärast tallinlaste loobumist otsustati tunniajalise hoiatusstreigi kasuks. «Muidu oleksime seadusega pahuksisse läinud,» märkis Kalda.

Kollektiivse töötüli lahendamise seadus lubab streikima hakata juhul, kui läbirääkimised ja poolte lepitamine ei ole andnud tulemusi. Tunniajalise hoiatusstreigi puhul ei ole eelnev lepitusprotsess vajalik, piisab kolmepäevasest etteteatamisest tööandjale.

«Tartu õpetajate põhiline nõudmine seondus palgasüsteemi ümbertegemisega,» lausus Kalda. «Eelmisel aastal ei arvestanud haridusministeerium õpetajate nõudmistega ja ka hiljutisel kohtumisel jäid ministeeriumi lubadused liiga üldsõnaliseks.»

Kalda rõhutas, et streik oli eeskätt suunatud järgmise aasta eelarve koostamisele, kuivõrd tänavu ei saa kõigi õpetajate 14protsendiline palgatõus niikuinii teoks. «Lubadusi küll anti, aga kui järgmine palgapäev kätte jõuab, siis illusioonid kindlasti purunevad,» väitis Kalda.

Haridusministeerium on lubanud uue palgasüsteemi välja töötada 25. augustiks. Kalda sõnul on nii pikk tähtaeg kompromiss, millega tuleb leppida. «Kahtlemata on halb, et mängureeglid tulevad jälle vahetult enne uut õppeaastat,» sõnas Kalda.

Järvamaa haridustöötajate ametiühingu usaldusisik Veljo Eensoo ja Lääne-Virumaa haridustöötajate liidu esimees Helga Lukas teatasid, et nende maakonnas oli streikijate põhinõudmine tagada lubatud 14protsendiline palgatõus. «Meil said koolid keskmiselt 13 protsenti palgaraha juurde,» ütles Eensoo. «Puuduolev üks protsent on aga suur summa.»

Eensoo sõnul järgnevad eilsele streigile läbirääkimised Järvamaa omavalitsuste liidu ning valdade ja linnade omavalitsustega.

Helga Lukas tõdes, et Lääne-Viru maavalitsusega ja vallavalitsustega on tulutuid läbirääkimisi peetud juba kolm kuud. «Näiteks Kadrina kooli õpetajatele lubas vald ainult 4,7protsendilist palgatõusu,» rääkis Lukas. «Meie järelepärimise peale vastas vallavalitsus, et nemad ei ole pädevad asja lahendama. Kirjutasime siis maavanemale, kellelt pole aga mingit vastust.»

Lukas kinnitas, et Lääne-Virumaa haridustöötajate ametiühing pöördub lähiajal riikliku lepitaja poole. «Igal juhul ei teinud me nalja ja ootame täit tõsidust ka läbirääkimispartneritelt,» toonitas Lukas.

Hetkel kuum