Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Raudteed on aega erastada kaks aastat

    Vastab teede- ja sideminister Raivo Vare

    Eesti Raudtee ümberkujundamine ja erastamine on seni kahjuks liiga kaua veninud ning täna oleme situatsiooni ees, kus rohkem enam mitte kuidagi venitada ei saa. Näiteks on tänaseks Eesti Raudteel tekkinud investeeringute nõudlus, mis on ületamas Eesti riigi võimalusi. Lisaks on ettevõttel mitmesuguseid probleeme, nagu näiteks reisijate arvu jätkuv kahanemine.
    Ümberkujundamise kavas ongi kirjas, kuidas teede- ja sideministeerium kui raudtee ala eest vastutav instants peab edaspidi käituma, lähtudes sellest, et kõige tähtsam infrastruktuuri objekt, maa, jääb edaspidi riigi omandusse.
    Operaatortegevus tuleb aga kindlasti anda erakätesse. Maailmapraktika näitab, et operaatortegevusega saavad efektiivsemalt hakkama eraoperaatorid. Riigi ülesanne on tagada, et eraoperaatoritel oleks selle tegevuse juurde vaba pääs, sest neid peab tulevikus olema mitu.
    Kava näeb ette järgmise kahe aasta jooksul loodavate tütaraktsiaseltside ja operaatortegevuse erastamist ning infrastruktuuri ümberkujundamist.
    Ma ei tahaks praegu teha veel lõplikke ja üheseid lahendusi. Selleks et leida juriidiliselt parimat lahendust, on praegu käimas juriidiline ekspertiis.
    Kahjuks on meil Vene Föderatsiooniga lennunduses veidi ebatavaline olukord, sest seni pole allkirjastatud 1993. aastal parafeeritud kahe riigi vahelist lennunduslepingut.
    Minu andmetel on lepingule alla kirjutamata, sest see on Vene Föderatsiooni välisministeeriumis kusagil kooskõlastamise ringil toppama jäänud. Seetõttu võib oletada, et tegu võib olla mõningate suuremate poliitiliste kaalutlustega.
    Praegu on Eesti lennuametil teise poole lennundusvõimudega kokkulepe, et riikidevaheliste lennundusküsimuste lahendamisel lähtutakse kuni lepingu allkirjastamiseni just sellest lepingust.
    Nüüd on Aeroflot Eesti Lennukompanii näol saanud koostööpartneri. Peale selle on lennundusalases lepingus kirjas, et konkreetsel liinil lendavad mõlema riigi rahvuslikud lennukompaniid peavad lendama pariteetsetel alustel. Seega võib ka Aeroflot nõuda endale nelja lendu nädalas, mis aga kahjustaks teisalt jälle Estonian Airi huve, sest lennukite täitumus alaneb.
    Seetõttu on oluline, et ükskõik millise otsuse tegemisel tuleb juriidilised küsimused väga täpselt paika panna. Põhimõtteliselt saab selles küsimuses lahenduse leida lennuamet.
    Kuna Maersk Airi juhatus pidas Eestis väljasõiduistungi, oli tegu tavalise tutvumisvisiidiga, kus pooled informeerisid teineteist oma huvidest ning me arutasime ka edasisi koostööplaane. Mingeid kokkuleppeid me ei sõlminud.
    Oleme alustanud koos Taani kolleegiga kõnelusi, et välistada kriisi, mis tekkis eelmisel aastal, mil lennuplaanide kinnitamine jäi viimasele minutile, põhjustades asjatuid vaidlusi Tallinna--Kopenhaageni ja Tallinna--Stockholmi lennuliini üle.
    Kuna tänaseks on teada mõlema lennukompanii huvid ning kahe lennufirma vahel on kokkuleppe saavutamine problemaatiline, siis leppisime Trøjbergiga kokku, et tuginedes riikide vahel sõlmitud lennundusalastele lepingutele tegelevad asja lahendamisega edaspidi kahe riigi kõrgemad lennundusvõimud ehk ministrid.
    Meil on kokkulepe, et võtame mõlemalt lennufirmalt andmed olukorra kohta turul ning seejärel tuleb leida koostöös lennuametiga pooli rahuldav lahendus.
    Estonian Airi soov on säilitada Tallinna--Stockholmi ja Tallinna--Kopenhaageni liinil praegune lendude sagedus.
    SAS aga soovib uues lennuplaanis lendude arvu suurendada samale tasemele, mis see oli sügisel, enne talvise lennuplaani kehtima hakkamist.
    See on tõesti nii.
    Ausalt öeldes ma ei oska midagi head arvata. Samas ei saa neid küsimusi ka päris lahku lüüa, sest näiteks erastatud riigiettevõtetes säilib ju mõnel määral ka riigi osalus, mida peab keegi esindama. Põhiline on see, kuidas seda kõike teha nii, et ei tekiks mingil juhul huvide konflikti.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.