• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Prantsusmaa parempoolsus vangub

    Analüütikuist enamik arvab, et pahempoolse opositsiooni saavutatud 4,5% edu I voorus näitab rahulolematust Alain Juppé karmi säästupoliitikaga. Kuid arvamusinstituudid on seisukohal, et pühapäeval peetavas II voorus on lõplik võitja veel lahtine.
    Peaminister Alain Juppé, kes kommenteeris valimistulemusi Bordeaux's, ütles, et on rahul I voorus sotsialist Gilles Savary vastu saadud 38,6% häältega ning soovitas valijatel enne II voorus hääletamist väga tähelepanelikult järele mõelda, et Prantsusmaa ei läheks 21. sajandisse sotsialistide vanade poliitiliste lahendustega, mis on kõikjal ebaõnnestunud.
    Sotsialistide liider 59aastane Lionel Jospin lubab võidu korral luua 700 000 uut töökohta, alandada nädala töötundide arvu 39-lt 35-le, ilma et palk väheneks, ning ühineda loodava Euroopa rahaliiduga, mille vastu on muuseas sotsialistide partner, kommunistlik partei. Valijatel on siiski Jospini lubaduste täitmisse vähe usku.
    Kommenteerides ettevaatlikult I vooru tulemusi, sõnas Jospin, et valijad on näidanud, et soovivad tulevikus pahempoolsemat poliitikat, ja lubas paremini tasakaalustada eelarvet ja ajada humaansemat sotsiaalpoliitikat kui senine valitsus.
    Valimiste esimeses voorus saatis suur edu paremäärmuslikku Le Peni rahvusrinnet, mis kogus ligi 15% häältest ehk tunduvalt rohkem kui neli aastat tagasi (12,7%). On võimalik, et Le Pen võib saada uue valitsuse moodustamisel kaalukeeleks.
    President Jacques Chirac on valijaid hoiatanud, et tema tulevane koostöö sotsialistliku valitsusega võib ohtu seada Prantsusmaa Euroopa-poliitika. Tema väite pareeris ELi komisjoni endine esimees Jacques Delors, kes sotsialistina kinnitas, et sotsialistid järgivad Maastrichti lepingut sama kindlalt nagu kodanlikud parteid. REUTER-DI-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.