Endanimelise kinnisvarabüroo juhataja Hillar Viks ütleb, et ta hindab nende ettevõtjate riskijulgust, kes piiratud ostujõuga tarbijaskonnale krunte müües selliseid projekte kavandavad.

«Merivälja teest paremal asuva metsa taha peaks plaani kohaselt tulema 175 eramu krundid,» räägib Viks. «Krunte müüvad maa omanikud hinnaga 300 kr ruutmeeter, kuigi seal pole kommunikatsioone,» lisab ta.

Viks sõnab, et paljud krundiomanikud ostsid kalli maatüki, jäädes uskuma lubadusi peatselt rajatava infrastruktuuri kohta.

Merivälja elaniku Heino Varese sõnul on uus elamupiirkond märgala, mille alt läheb läbi gaasitrass. «Olen kuulnud, et siinsed krundid on müügis ja neid ostetakse,» räägib ta. «Ehitamiseni on sellel maatükil jõudnud ainult üks majaomanik, teised käivad niisama vaatamas ja uurimas.»

Ehitusjärgus maja juures töötavate meeste sõnul on kõik krundid selles piirkonnas müüdud, kuid ehitusluba pole veel kellelgi. Ehitusloa saamise eeltingimus on kanalisatsioonivõrgu väljaehitamine, mida pole tehtud.

Küsimusele, kuidas saab maja ilma ehitusloata ehitada, vastavad töömehed, et eks see sõltub rahakoti paksusest.

Töömehed ütlevad, et reovee kogumiseks ehitatakse majja viie kantmeetri suurune kogumiskaev. Majja tuleb aga bassein, mitu vannituba ja tualetti, tutvustavad nad. Korraga voolab sealt välja kolmkümmend kantmeetrit reovett, väidavad töömehed. Kuhu reovesi läheb või kuidas ta välja voolab, pole nende sõnul nende asi.

Pikka aega Meriväljal elanud Heino Vares ütleb, et reovesi voolab selles piirkonnas enamasti kraavidesse ja jääbki sinna. «Tean üht juhust, kus uute majade omanikud raiusid talvel maasse 400 meetri pikkuse kanalisatsioonitoru,» räägib Vares. «Kui toru sai valmis, küsisid vanade individuaalelamute omanikud luba oma torud uude süsteemi ühendada. See oleks neile maksma läinud 60 000 krooni. Ma ei tea, kas nad maksid nõutud summa või lasevad siiamaani reoveel vabalt voolata.»

Hillar Viksi sõnul ei jää praeguses olukorras kruntide uutel omanikel muud üle kui kommunikatsioonivõrgud ise rajada.

OÜ Wicom juhatuse esimees Priit Vilba ilmutas juba mõni aeg tagasi huvi nende kruntide vastu. Ta kinnitab, et huvi kõnealuste maade vastu on olemas, kuid keeruline on kokku viia ehitusfirma ja krunte müünud õigusjärgsete omanike huvisid.

Pirita linnaosavalitsuse arhitekti Tiina Paalbergi sõnul on sellel maal viis kinnistut ja igal kinnistul on mitu omanikku. Omanikke Paalberg ei avalikusta. Küsimusele, kas on õige müüa soisel pinnal krunti 300 krooniga ruutmeeter, vastab Paalberg: «See on omanike enda asi.»

«Kui ostjad tabavad ära, et nad ostsid põrsa kotis, hakkavad nad neid varsti müüma, siis juba odavamalt,» väidab Priit Vilba.