Kõlavad ärinimed eksitavad

Tallinna volikogu otsusega saavad ettevõtjad Tallinna nime ärinimes kasutada ainult linnavalitsuse loal. Ehrenbuschi sõnul taotleb iga nädal paar ettevõtjat linnavalitsuselt luba kasutada sõna Tallinn oma firma nimes.

Alates 1992. aastast, kui Tallinna nime kasutamise kord kehtima hakkas, on palju taotlusi tagasi lükatud ja ilmselt on kumu selle kohta linnas ringi käimas, leiab Ehrenbusch olevat ajakirjanike huvi põhjuse selle teema vastu. «Nii mõnigi Jurka on loobunud sellepärast endale uhke nime taotlemisest,» lisab ta.

Keerulisemad juhtumid on need, kus pealinna nime tahab oma ärinimele liita mõni loodav ettevõte, jätkab Ehrenbusch. «Minu arvates võiks erafirma sellise pretensioonika nime saada vaid siis, kui ta on mingil alal tunnustatud või kuulus,» ütleb nimekorraldaja.

Tallinna volikogu kinnitas Tallinna nime ja visuaalsete sümbolite kasutamise korra 1992. aasta lõpus. Kehtestatud nime kasutamise korra eesmärk oli piirata Tallinna nime kasutamist ettevõtete nimedes, kaubamärgil või tootel.

Pealinna visuaalsete sümbolite osas hakkas ülalnimetatud kord kehtima 22 objekti kohta, sh Tallinna siluett, raekoda, Vana Toomas, Paks Margareeta jne.

Tallinna nime tohivad oma ärinimes kasutada pealinna munitsipaalettevõtted; Tallinnas tegutsevad üleriigilise tähtsusega ettevõtted; ajalooliselt Tallinna nime kandnud firmad; ettevõtted, millest 2/3 kuulub väliskapitalile; üldtunnustatud kvaliteediga kaupa tootvad või monopoolses seisundis olevad ettevõtted ning mõnda rahvusvahelisse ketti kuuluvad ettevõtted.

Kohalikele eraettevõtetele annab loa kohanime kasutamiseks ärinimes kohalik omavalitsus.

1. septembril 1995 jõustunud äriseadustik sätestas, et kohaliku omavalitsuse volikogu võib kehtestada piirangud kohaliku omavalitsusüksuse nime kasutamisele. Eelmisel suvel äriseadustikku tehtud muudatuste kohaselt ei pea nimetaotleja enam kohanime kasutamiseks ilmtingimata kohaliku omavalitsuse luba küsima.

Äri- ja ettevõtteregister tõlgendasid äriseadustiku muudatusi nii, et enam pole vaja saata juriidilisi isikuid linnavalitsusse Tallinna nime kasutamist kooskõlastama.

Eelmise aasta lõpus võeti vastu kohanimeseadus, mis annab taas kohalikele omavalitsusorganitele õiguse piirata äriseadustikus ettenähtud korras kohanimede kasutamist ettevõtete ärinimedes.

Ettevõtteregistri nimekorraldaja Riina Kiis ütleb, et ei ettevõtte- ega äriregistril pole otsest kohustust saata tulevasi ettevõtjaid oma firma ärinime kooskõlastamiseks linnavõimude juurde.

«Kui ärinimi sisaldab sõna Eesti, olen selle taotlejal soovitanud pöörduda keeleameti pole,» lisab Kiis. «Pole teada, paljud ettevõtjad tõesti selles asjus kohalike võimude või keeleameti poole pöörduvad.»

«Äriseadustik paneb kogu vastutuse äriühingu eest ettevõtja õlule, ametnikel pole enam mingit õigust öelda, millist nime sobib ettevõttele panna,» jätkab Kiis. «Peaasi et nimi poleks lausa ropp.»

Tallinna linnamajanduse ameti juhataja Vello Ervin ütleb, et enne muudatusi äriseadustikus vaadati ettevõtete nimed üle Tallinna linnamajanduse ametis. Asutamisluba jäeti andmata siis, kui nimi oli ebasobiv, ebasünnis või eksitav, räägib Ervin.

«Nimedesse süveneti ja nii sündisid korrektsed ning korralikud nimed,» kinnitab ta.

Praegu on äriseadustikus ärinimesid käsitlev osa koostatud küllalt liberaalselt ja põhjusi äraütlemiseks nime pärast praktiliselt pole, ütleb Ervin. «Kui sa ikka ise tahad oma firmale nimevärdjat, siis sa selle ka saad,» ütleb ta. «Palju on tekkinud imelikke nimesid, mis linnavalitsusest poleks omal ajal läbi läinud.»

ASi Tallinna Hulgikaubanduse Keskus juhatuse esimees Aleksander Sikkal ütleb, et ettevõtte loomise ajal 1991. aastal tundus selline nimi parim. Musta metalli hulgimüügiga tegeleva firma juhi sõnul sai ettevõttele valitud uhke nimi, kuna firma tahtis teostada mitmeid suuri kinnisvaraprojekte. Paraku need projektid reaalsuses teoks ei saanud, tunnistab ta.

«Igal juhul me oma nime muuta ei kavatse, kuigi me pole kindlasti liidrid metallimüüjate hulgas,» lisab Sikkal.

Eesti Budokaubanduse ASi tegevdirektor Igor Neemre ütleb, et firmale sai pandud pretensioonikas nimi, kuna ta on ainus ettevõte Eestis, mis müüb idamaiste võitluskunstide harrastamise vahendeid. «Meie klientuur on niivõrd väike ja kaup, mida me müüme, väga spetsiifiline, et ei usu, et meie kõrvale võiks tekkida mõni sarnane kauplus,» sõnab Neemre.

Restaureerimisega tegeleva ASi Vana Tallinn juhataja Kalli Holland leiab samuti, et ettevõtte pretensioonikas nimi on põhjendatud, sest Vana Tallinn teostab restaureerimistöid peamiselt Tallinna vanalinnas. «See nimi peaks välismaalastelegi tuttav olema,» teeb Holland viite ka samanimelisele liköörile.

«Meil ei olnud kaheksa aastat tagasi selle nime saamisega mingeid probleeme, polnud vaja ette võtta mingeid käike linnavõimude juurde,» räägib restaureerimisfirma juht.

Ettevõtteregistri andmetel on selles ametkonnas registreeritud ettevõtete ärinimedes kasutatud sõna Eesti 1237 korda ja Tallinna 161 korda. Eestit kasutavad ärinimes tavaliselt välisfirmade kohalikud tütarettevõtted. Paljud rahvusvahelised ettevõtted esitavad nõudmise, et siinse tütarfirma nimi peab sisaldama emafirma nime ja asukohamaa tunnust.

«Meie emafirma on Perel Group ja kõikide tütarfirmade nimedes figureerib asukohamaa,» põhjendab sellist ärinime hulgifirma Perel Eesti juhataja asetäitja Margit Kaldaru.

Vastupidiselt enamikule firmadele, kelle ärinimes või kaubamärgil figureerib Eesti või Tallinna nimi, kavatseb AS Tallinna Kaubamaja lähiajal oma samanimelise kaubamärgi välja vahetada.

«Kaubamärk Tallinna Kaubamaja on liiga Tallinna-keskne ja sellepärast on seda raske väljaspool Tallinna ja Eestit kasutada,» lausub Tallinna kaubamaja turundusdirektor Georgi Viies.

Sügisel kavatseb Tallinna linnavalitsus esitada linnavolikogule kava 1992. aastal kehtestatud Tallinna nime kasutamise korra muutmiseks.

Tallinna nimekorraldaja Silvia Ehrenbuschi sõnul tuleb muuta ja kaasajastada sõnastust ja termineid, samuti määratleda selgemini trahvid korrarikkujatele.