Kaitsetollid saaksid saatuslikuks väikestele hulgifirmadele

Kaitsetollide pooldajad on toonud üheks põhjenduseks vajaduse vähendada välismaalt kaupa importivate vahendusfirmade ja hulgimüüjate suurkasumeid. Kaupmehed kinnitavad, et kaitsetollid viiksid pankrotti eelkõige paljud väiksemad hulgimüügifirmad.

Väide, nagu kergitaks tollide kehtestamine märkimisväärselt toiduainete hinda, ei ole põllumajandusministri Andres Variku sõnul tõene. «Kuigi Lätis kehtivad tollid alates 1994. aastast, on toiduained Riias odavamad kui Tallinnas,» on Varik öelnud.

Eelmisel aastal tegeles statistikaameti kinnitusel toidukaupade impordiga Eestisse ligi 1500 firmat. Toidukaupu eksportis samal ajal poole vähem, 800 ettevõtet.

Eesti ühe suurema alkoholi hulgimüüja ASi Valior Hulgi peadirektori Madis Ermo sõnul on Variku väide vastutustundetu. «Iga kaupmees püüab müüa võimalikult kallilt. Kui kulud suurenevad 25 protsenti, tõuseb loomulikult ka hind,» sõnab ta veendunult. Suurte hulgimüüjate kasumid peaksid aga kaitsetollide rakendudes tema sõnul ikka samasse suurusjärku jääma, mis praegugi, sest süüa inimene ju ikka ostab.

Viis aastat tagasi tegevust alustanud Valior Hulgi eelmise aasta netokäive oli 104 ja puhaskasum 3,6 miljonit krooni.

Tollide rakendudes läheb majanduslikult raskeks näiteks perefirmadel, väheneb nende toidukaupade läbimüük, mis ei kuulu põhitoiduse hulka, räägib Madis Ermo. Esialgu vähenevad mahud kindlasti kõigil hulgimüüjatel, lisab ta.

Liha hulgimüüja ASi Edam juhatuse esimees Juho Kask usub, et kaitsetollide kehtestamine mõjutaks tugevalt vaid pisemaid hulgifirmasid ja vahendajaid. Suuri liha hulgimüüjaid on Kase sõnul Eestis vaid viis. Lihamüüja AS Edam impordib üle 90 protsendi müüdavast lihast. Ettevõte lõpetas eelmise aasta 93miljonilise käibega ja planeerib selle aasta käibenumbriks 120 miljonit krooni.

Ritterspordi ?okolaadi maaletooja OÜ Euro Kaupmees direktori Mart Nõmme sõnul läheksid pärast tollitariifide kehtestamist ilmselt pankrotti paljud väiksed hulgimüüjad ja vahendajad. «Kergemalt pääsevad ehk ainumüüjad ja tehaste esindajad,» lisab ta. Sel aastal tegevust alustanud Euro Kaupmees plaanib aasta lõpetada 5 miljoni kroonise käibega.

Riik ei saa otsustada vahendajate järgi

Põllumajandusministeeriumi ökonoomikaosakonna juhataja Uno Silbergi sõnul ei saa riik käputäie vahendajate järgi otsustada, kas kehtestada tariife või mitte. «Vahendajatel keeratakse tõesti kraan kinni,» nendib ta. «Alles võiks jääda 3 hulgifirmat, kes suudaksid kogu Eesti ära varustada.»

Silbergi sõnul aitaks tollitariifide kehtestamine vahendajate ja hulgifirmade seast välja selekteerida paremad ja elujõulisemad. «Võib-olla ka ausamad,» lisab Silberg.

Kaupmehed selle väitega ei ühine ja kinnitavad, et tollimaksude kehtestamine suurendaks kindlasti n-ö mustalt importijate arvu.

Maksude kehtestamine tekitaks tollis veelgi rohkem segadust, juba praegu ei suuda nad vajaliku kiiruse ja efektiivsusega töötada, sõnab Taimi Mölder K-Hulgimüügist. «Kannatajaks jäävad ausad kaupmehed, mustalt toojad tegutsevad rahulikult edasi,» sõnab ta. «Vahe on vaid selles, et nende hulk suureneb.»

Juho Kask Edamist leiab, et tollid teevad lõppkokkuvõtteks kohalikele tootjatele vaid kahju. «Tänu kaitsetollidele saavad nad oma hindu tõsta, aga kuidas nad siis oma kallist kaupa eksportida kavatsevad,» arutleb ta.

K-Hulgimüügi juurdehindluse protsent on Taimi Mölderi ütlusel 1-5 protsenti kauba hinnast, selle suurus sõltub müüdavast kogusest. «Ega toidukaupadele ei olegi tegelikult võimalik suuremat juurdehindlust teha,» nendib ta.

Edami juurdehindlus on keskmiselt 7--8 protsenti. See number kõigub erinevate artiklite puhul väga palju, mõnda toodet müüme alla omahinna, mõnda jälle 30protsendilise juurdehindlusega, selgitab Juho Kask.

Madis Ermo ei soovi avalikustada, kui suured on Valior Hulgi marginaalid ehk juurdehindlus, vaid sõnab, et tavaliselt jääb juurdehindlus toidukaupadele 5--30 protsendi vahele. Marginaali suuruse kõikumine tuleneb sellest, kui palju hulgimüüja kulutab raha toote arendusele ja reklaamile, selgitab ta.

«Vale on arvamus, nagu lõikaksid toidukaupade hulgimüüjad ja maaletoojaid tohutuid kasumeid,» ütleb Ermo. «Paarisaja miljonilise käibe juures pole paar miljonit krooni kasumit ju palju.»