Kaitsetollid saaksid saatuslikuks väikestele hulgifirmadele

Eesti ühe suurema alkoholi hulgimüüja ASi Valior Hulgi peadirektori Madis Ermo sõnul on Variku väide vastutustundetu. «Iga kaupmees püüab müüa võimalikult kallilt. Kui kulud suurenevad 25 protsenti, tõuseb loomulikult ka hind,» sõnab ta veendunult. Suurte hulgimüüjate kasumid peaksid aga kaitsetollide rakendudes tema sõnul ikka samasse suurusjärku jääma, mis praegugi, sest süüa inimene ju ikka ostab.

Viis aastat tagasi tegevust alustanud Valior Hulgi eelmise aasta netokäive oli 104 ja puhaskasum 3,6 miljonit krooni.

Tollide rakendudes läheb majanduslikult raskeks näiteks perefirmadel, väheneb nende toidukaupade läbimüük, mis ei kuulu põhitoiduse hulka, räägib Madis Ermo. Esialgu vähenevad mahud kindlasti kõigil hulgimüüjatel, lisab ta.

Liha hulgimüüja ASi Edam juhatuse esimees Juho Kask usub, et kaitsetollide kehtestamine mõjutaks tugevalt vaid pisemaid hulgifirmasid ja vahendajaid. Suuri liha hulgimüüjaid on Kase sõnul Eestis vaid viis. Lihamüüja AS Edam impordib üle 90 protsendi müüdavast lihast. Ettevõte lõpetas eelmise aasta 93miljonilise käibega ja planeerib selle aasta käibenumbriks 120 miljonit krooni.

Ritterspordi ?okolaadi maaletooja OÜ Euro Kaupmees direktori Mart Nõmme sõnul läheksid pärast tollitariifide kehtestamist ilmselt pankrotti paljud väiksed hulgimüüjad ja vahendajad. «Kergemalt pääsevad ehk ainumüüjad ja tehaste esindajad,» lisab ta. Sel aastal tegevust alustanud Euro Kaupmees plaanib aasta lõpetada 5 miljoni kroonise käibega.

Riik ei saa otsustada vahendajate järgi

Põllumajandusministeeriumi ökonoomikaosakonna juhataja Uno Silbergi sõnul ei saa riik käputäie vahendajate järgi otsustada, kas kehtestada tariife või mitte. «Vahendajatel keeratakse tõesti kraan kinni,» nendib ta. «Alles võiks jääda 3 hulgifirmat, kes suudaksid kogu Eesti ära varustada.»

Silbergi sõnul aitaks tollitariifide kehtestamine vahendajate ja hulgifirmade seast välja selekteerida paremad ja elujõulisemad. «Võib-olla ka ausamad,» lisab Silberg.