• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rikkaim eestlane teenis mullu 4,5 miljonit krooni

    Esitatud tuludeklaratsioonide hulgas oli ka üks kaheksa miljoni kroonine aastatulu, mida statistika aga ei arvesta. Nii suure tulu saaja oli Aivar Sõerdi sõnul üks mitteresident, kes müüs Eestis talle kuulunud aktsiaid.
    Enamik nn tulumiljonäre elab Tallinnas ja Harjumaal, vastavalt 27 ja 9 inimest. Miljonilist või suuremat tulu deklareeriti ka Pärnus, Tartus ja Narvas. Lisaks leidus üle miljoni krooni teenijaid neljas maakonnas: Läänemaal, Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Tartumaal.
    Üle miljoni krooni suurust tulu deklareeris 48 inimest, neist kümme näitas rohkem kui kahe miljoni krooni suurust sissetulekut. Aasta varem oli üle miljoni krooni deklareeritud tulu 44 inimesel, üle kahe miljoni krooni ei teeninud keegi. Tuludeklaratsioone esitas sel kevadel 374 937 inimest ehk 25,6 protsenti elanikkonnast. Väike deklaratsiooni esitanute protsent tuleneb sellest, et deklareerimiskohustus ei lasu neil, kes teenivad oma tulu vaid ühe tööandja käest.
    Tululiikide lõikes oli eelmise aasta deklareeritud tulu seas esikohal palgatulu koos preemiate ja muu töötasuga (8,9 mld krooni), järgnesid füüsilisest isikust ettevõtjate tulu (155 mln), välisriigist saadud tulu (126 mln), kasu vara ja väärtpaberite võõrandamisest (74 mln), intressitulu Eesti krediidiasutustesse paigutatud rahalt (46 mln), alimendid (39,5 mln) ja muu tulu (31,5 mln).
    Sõerdi sõnul võis täheldada, et üle miljoni krooni teeninud isikud said peale töötasu olulisi sissetulekuid ka vara ja aktsiate müügist. Tema sõnul toovad tuludeklaratsioonid välja enamiku suure sissetulekuga inimesi, sest isegi kui nad saavad sissetuleku ühe tööandja käest, hoiavad nad raha tavaliselt pangas, mis kuulub deklareerimiskohustuse alla.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Pangaaktsiad ei suutnud Balti börsiindeksit tõusule viia
Täna taas plussis kaubelnud pangaaktsiate hoost jäi väheks, et kogu Balti börs tõusule viia.
Täna taas plussis kaubelnud pangaaktsiate hoost jäi väheks, et kogu Balti börs tõusule viia.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.