Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ravimikaubandust ähvardab pankrotilaine

    Haridust hindavas ilmas on apteekrid alati korralikku palka saanud. Meil see pool sajandit nii ei olnud. Tulemusena üldine tase langes. Nüüd on tulnud ravimikaubandusse hulgaliselt uusi inimesi. Paraku puudub paljudel vajalik koolitus ja pole teadmisi.
    Rahast rikkad pürivad nüüd apteekide omanikeks. Tallinnas, Tartus ja veel mõnes linnas on apteekide arv paari viimase aastaga kasvanud kahekordseks.
    Jõutud on selleni, et apteek avatakse suvalises ruumis, kus koht vaid letile, riiulile ja riiulitagusele panipaigale. Ravimite vastuvõtmiseks, säilitamiseks, valmistamiseks ja väljastamiseks vajalikke tingimusi pole nii võimalik täita. Tervise- ja tarbijakaitsjad, ka kaubanduses kehtivad eeskirjad seda ei luba.
    Rääkides vabast ettevõtlusest, konkurentsiseadusest, kasutades varjatud ja otsest valet, ähvardades kaebuste ja kirjadega, on jõutud selleni, et apteegi tegevusloa on vastava komisjoni korduvale keeldumisele vaatamata välja andnud minister omal käel.
    Kui ravimiäri saab müügiõiguse, millega kohustusi ei kaasne, siis langeb apteek ja ravimite müük turuputkade paradiisini.
    Kuna apteeke ei peeta enam ei ravi- ega tervishoiuasutusteks, peaks neis kehtima vabaturule vastav majanduskord. Ravimitarvitajate õnneks see veel nii ei ole.
    Ravimiseaduse järgi kehtestab vabariigi valitsus ravimite hulgi- ja jaemüügi juurdehindluse piirmäärad. Juurdehindlus oleneb ravimi hulgihinnast. Odavamatel rohtudel on see 70%. Rohkem kui 100 krooni maksvatel vaid 15%. Samas on müümisel raviasutustele kehtestatud 10--15% hinnaalandus. Nii aitab odavama ostja apteegis kallima rohu tarvitajat.
    Aeg on ka apteekides halduskulusid kergitanud. Ka apteekrite palgad ei saa püsida paigal, kuigi vabariigi keskmist nad veel ei ületa. Kurb on väikeste, ent vajalike maa-apteekide olukord.
    Kui linnas on uute apteekide asutajaid hulgi, siis esimesed juhatajata jäänud maa-apteegid pole huvitatuid leidnud. Teistes riikides on aastatega väljakujunenud kord, et suuremad (linna)apteegid toetavad ja aitavad väikseid, ent vajalikke.
    Meil maksavad apteegid kõikvõimalikke makse täies mahus. Küllap peaks kohalik omavalitsus, vajadusel aga riik, leidma võimalusi abiks. Vaja ei ole lausdoteerimist, kuid kunagi taasärkavatel ääremaadel asuvad apteegid vajavad ellujäämiseks toetust.
    Asjatundjad ennustavad, et juba sellel aastal muutuvad esimesed kümmekond apteeki maksujõuetuks.
    Seejuures ei ohusta pankrot ainult väikseid maa-apteeke, vaid ka mitmeid keskmisi linnades. Esimesi on vaja aidata, teiste toetamiseks ei oska küll võimalusi välja mõelda. Samas leidub meil ka apteeke, kes on suutnud kasvavate raskustega toime tulla.
    Ravimikaubanduse allakäik on jõudnud selleni, et kõik on kõigile võlgu. Suure osa ravimi käibest moodustavad soodushinnaga, retseptidega väljastatavad rohud. Teatavasti tasub haige rohelise retseptiga väljakirjutatud ravimi eest vaid osa tema hinnast. Ülejäänud raha saab apteek haigekassalt.
    Selle kättesaamiseks kulub keskmiselt kuu, sageli enam. Sellest lähtudes on hulgifirmad kehtestanud tasumiseks tähtaja 2--3, mõned isegi neli nädalat.
    Kuna raha napib, hilinetakse maksmisega ja nii oli suve hakul vaid ühel firmal üle 40 päeva maksmata arveid kuhjunud juba 6 miljonit krooni.
    Meil räägitakse mitmel tasandil ravimite hulgimüügifirmade kontrollimatust tegevusest ja hiigelkasumitest. Üllatusena on selgunud, et ka mitmed mainekad hulgifirmad on omavahel, veel enam välismaiste ravimitootjate ees suured võlglased.
    Millal ja kus ravimimajanduses peidetud praod esimesi suuremaid mõranemisi põhjustavad, pole esialgu prognoositav.
    Aidata saavad apteekrid vaid iseennast. Selleks tuleb ühiselt tekkinud kitsaskohad teadvustada neile, kellel õigus ja kohustus ravimimajandust juhtida.
  • Hetkel kuum
Toetame restoraniäri vintskeid tegijaid. Hääletame jalgadega!
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna börs lõpetas päeva punases
Balti aktsiaturgudest lõpetas neljapäeva punases vaid Tallinna börs, mis taandus -0,14%. Balti koondindeks edenes +0,21%, Riia börs +0,25% ning Vilniuse börs +0,01%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas neljapäeva punases vaid Tallinna börs, mis taandus -0,14%. Balti koondindeks edenes +0,21%, Riia börs +0,25% ning Vilniuse börs +0,01%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Valitsus ei jõudnud lisaeelarves kokkuleppele Läänemets: segadus on hoopis suuremaks läinud
Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) loodab veel enne jaanipäeva lasta riigikogul läbi hääletada 175 miljoni euro ulatuses kärpeid, pole valitsusel endal lisaeelarve tegemiseks ikka veel kokkulepet.
Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) loodab veel enne jaanipäeva lasta riigikogul läbi hääletada 175 miljoni euro ulatuses kärpeid, pole valitsusel endal lisaeelarve tegemiseks ikka veel kokkulepet.
Krunt linna ääres – atraktiivne ainult kodu rajajale või ka investorile?
Linnalähedaste kruntide vastu tunnevad huvi peamiselt need, kel mõte krundile oma kodu rajada. Linnast väljas, kuid linna lähistel eelistatakse elada mitmel põhjusel. Selleks võivad olla nii praktilised kui emotsionaalsed põhjused, mis on mõjutatud elustiilist, isiklikest eelistustest ja majanduslikest võimalustest.
Linnalähedaste kruntide vastu tunnevad huvi peamiselt need, kel mõte krundile oma kodu rajada. Linnast väljas, kuid linna lähistel eelistatakse elada mitmel põhjusel. Selleks võivad olla nii praktilised kui emotsionaalsed põhjused, mis on mõjutatud elustiilist, isiklikest eelistustest ja majanduslikest võimalustest.