Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ravimikaubandust ähvardab pankrotilaine

    Haridust hindavas ilmas on apteekrid alati korralikku palka saanud. Meil see pool sajandit nii ei olnud. Tulemusena üldine tase langes. Nüüd on tulnud ravimikaubandusse hulgaliselt uusi inimesi. Paraku puudub paljudel vajalik koolitus ja pole teadmisi.
    Rahast rikkad pürivad nüüd apteekide omanikeks. Tallinnas, Tartus ja veel mõnes linnas on apteekide arv paari viimase aastaga kasvanud kahekordseks.
    Jõutud on selleni, et apteek avatakse suvalises ruumis, kus koht vaid letile, riiulile ja riiulitagusele panipaigale. Ravimite vastuvõtmiseks, säilitamiseks, valmistamiseks ja väljastamiseks vajalikke tingimusi pole nii võimalik täita. Tervise- ja tarbijakaitsjad, ka kaubanduses kehtivad eeskirjad seda ei luba.
    Rääkides vabast ettevõtlusest, konkurentsiseadusest, kasutades varjatud ja otsest valet, ähvardades kaebuste ja kirjadega, on jõutud selleni, et apteegi tegevusloa on vastava komisjoni korduvale keeldumisele vaatamata välja andnud minister omal käel.
    Kui ravimiäri saab müügiõiguse, millega kohustusi ei kaasne, siis langeb apteek ja ravimite müük turuputkade paradiisini.
    Kuna apteeke ei peeta enam ei ravi- ega tervishoiuasutusteks, peaks neis kehtima vabaturule vastav majanduskord. Ravimitarvitajate õnneks see veel nii ei ole.
    Ravimiseaduse järgi kehtestab vabariigi valitsus ravimite hulgi- ja jaemüügi juurdehindluse piirmäärad. Juurdehindlus oleneb ravimi hulgihinnast. Odavamatel rohtudel on see 70%. Rohkem kui 100 krooni maksvatel vaid 15%. Samas on müümisel raviasutustele kehtestatud 10--15% hinnaalandus. Nii aitab odavama ostja apteegis kallima rohu tarvitajat.
    Aeg on ka apteekides halduskulusid kergitanud. Ka apteekrite palgad ei saa püsida paigal, kuigi vabariigi keskmist nad veel ei ületa. Kurb on väikeste, ent vajalike maa-apteekide olukord.
    Kui linnas on uute apteekide asutajaid hulgi, siis esimesed juhatajata jäänud maa-apteegid pole huvitatuid leidnud. Teistes riikides on aastatega väljakujunenud kord, et suuremad (linna)apteegid toetavad ja aitavad väikseid, ent vajalikke.
    Meil maksavad apteegid kõikvõimalikke makse täies mahus. Küllap peaks kohalik omavalitsus, vajadusel aga riik, leidma võimalusi abiks. Vaja ei ole lausdoteerimist, kuid kunagi taasärkavatel ääremaadel asuvad apteegid vajavad ellujäämiseks toetust.
    Asjatundjad ennustavad, et juba sellel aastal muutuvad esimesed kümmekond apteeki maksujõuetuks.
    Seejuures ei ohusta pankrot ainult väikseid maa-apteeke, vaid ka mitmeid keskmisi linnades. Esimesi on vaja aidata, teiste toetamiseks ei oska küll võimalusi välja mõelda. Samas leidub meil ka apteeke, kes on suutnud kasvavate raskustega toime tulla.
    Ravimikaubanduse allakäik on jõudnud selleni, et kõik on kõigile võlgu. Suure osa ravimi käibest moodustavad soodushinnaga, retseptidega väljastatavad rohud. Teatavasti tasub haige rohelise retseptiga väljakirjutatud ravimi eest vaid osa tema hinnast. Ülejäänud raha saab apteek haigekassalt.
    Selle kättesaamiseks kulub keskmiselt kuu, sageli enam. Sellest lähtudes on hulgifirmad kehtestanud tasumiseks tähtaja 2--3, mõned isegi neli nädalat.
    Kuna raha napib, hilinetakse maksmisega ja nii oli suve hakul vaid ühel firmal üle 40 päeva maksmata arveid kuhjunud juba 6 miljonit krooni.
    Meil räägitakse mitmel tasandil ravimite hulgimüügifirmade kontrollimatust tegevusest ja hiigelkasumitest. Üllatusena on selgunud, et ka mitmed mainekad hulgifirmad on omavahel, veel enam välismaiste ravimitootjate ees suured võlglased.
    Millal ja kus ravimimajanduses peidetud praod esimesi suuremaid mõranemisi põhjustavad, pole esialgu prognoositav.
    Aidata saavad apteekrid vaid iseennast. Selleks tuleb ühiselt tekkinud kitsaskohad teadvustada neile, kellel õigus ja kohustus ravimimajandust juhtida.
  • Hetkel kuum
Aleksei Šiškin: Gruusia Eesti-armastus tuleb ajaloost
"Miks suhtutakse Gruusias eestlastesse nii soojalt?" See küsimus tekib sageli selle Lõuna-Kaukaasia riigi külaliste seas. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin selgitab nähtuse põhjuseid ja kutsub üles "eesti boonust" aktiivsemalt kasutama.
"Miks suhtutakse Gruusias eestlastesse nii soojalt?" See küsimus tekib sageli selle Lõuna-Kaukaasia riigi külaliste seas. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin selgitab nähtuse põhjuseid ja kutsub üles "eesti boonust" aktiivsemalt kasutama.
Euroala alusinflatsioon kiirenes rekordini
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Jätkusuutlikult turgu ületades – ulme või reaalsus?
Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.
Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Nädala lood: karastunud juht lõpetas firma päästmisega, noor ettevõtja sattus külma kätte
Lõppenud nädala loetumate majandusuudiste seast leidub huvitavaid karjääripöördeid, suuri koondamisi, erakordseid kohtuasju ning investeerimissoovitusi Äripäeva investorite küsitlusest.
Lõppenud nädala loetumate majandusuudiste seast leidub huvitavaid karjääripöördeid, suuri koondamisi, erakordseid kohtuasju ning investeerimissoovitusi Äripäeva investorite küsitlusest.
Nädala raadiohitid: ambitsioonikas investor, idufirmade mured ja võluvits läbipõlemise vastu
Selle nädala enim kuulatud Äripäeva raadiosaated rääkisid noore investori teekonnast miljonäriks, Ukraina võimalustest suurpealetungiks, aga ka tööstressi ja läbipõlemise vältimisest.
Selle nädala enim kuulatud Äripäeva raadiosaated rääkisid noore investori teekonnast miljonäriks, Ukraina võimalustest suurpealetungiks, aga ka tööstressi ja läbipõlemise vältimisest.
Millal tasub riigi vastu kohtusse minna, Lux Expressi kaasuse näitel
Hiljuti langetas Euroopa Kohus otsuse, et Eesti riik peab neljale riigi vastu kohtusse läinud bussivedajale kompenseerima kokku pea kahe miljoni euro väärtuses teatud sotsiaalsete gruppide tasuta sõidud.
Hiljuti langetas Euroopa Kohus otsuse, et Eesti riik peab neljale riigi vastu kohtusse läinud bussivedajale kompenseerima kokku pea kahe miljoni euro väärtuses teatud sotsiaalsete gruppide tasuta sõidud.
Arhitektist linnaametnik siksakitab huvide konfliktide vahel
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhi asetäitja Oliver Alver teeb isikliku ettevõtte alt kinnisvaraarendajatele projekte, mis saadetakse siis linnaplaneerimise ametisse menetlusse. Kuigi selline kahel toolil istumine pole seadusega keelatud, tekitab see võimaliku huvide konflikti olukorra.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhi asetäitja Oliver Alver teeb isikliku ettevõtte alt kinnisvaraarendajatele projekte, mis saadetakse siis linnaplaneerimise ametisse menetlusse. Kuigi selline kahel toolil istumine pole seadusega keelatud, tekitab see võimaliku huvide konflikti olukorra.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.