Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Laevafirmad valmistuvad konkurentsiks

    Kümme aastat tagasi polnud ENSV transpordikomiteel veel ettekujutust vabal konkurentsil põhinevast ettevõtlusest. Rootsi laevandusfirma Nordström & Thulin nõudis oma investeeringute kaitseks Tallinna--Stockholmi laevaliinil Eesti riigilt võimalikult suuri garantiisid, muidu polnud nad nõus oma raha Eestisse tooma.
    Nordström & Thulin paigutas laevandusprojekti 270 miljonit Rootsi krooni (502,2 mln Eesti krooni), millest 158,1 miljonit Eesti krooni läks sadamaterminaalide ja muu infrastruktuuri väljaehitamiseks.
    Ekspeaminister Tiit Vähi sõnul oli kontsessioonilepingu sõlmimine rootslastega laevaliini käivitamiseks Stockholmisse 1990. aastate alguses ainus võimalus. «See oli lausa ime, et me suutsime taolise liini avada, « on Vähi öelnud hiljem.
    «Ma ei usu, et Tallinna--Stockholmi liin oleks tol hetkel avatud ilma kontsessioonilepinguta,» kinnitab teede- ja sideministeeriumi praegune asekantsler Viktor Palmet.
    Palmet väidab, et taolised kontsessioonilepingud on reisijateveoga seotud projektide puhul küllalt sagedased nähtused. Võrdluseks, Nordström & Thulin saavutas samasuguse lepingu ka Rootsis, omandades ainuõiguse vedada reisijaid Nynäshamnist Stockholmi lähistelt Gotlandi saarele.
    Eelkõige on kontsessioonileping oluline selliste projektide puhul, mis hakkavad tootma kasumit alles pika aja jooksul, väidab Palmet.
    Tulenevalt sellest, et Nordström & Thulini ainuõigus opereerimiseks laevaliinil Tallinn--Stockholm lõpeb lähiaastatel, on teised laevafirmad asunud tegema ettevalmistusi selleks, et avada oma laevaliinid otsekohe, kui Nordström & Thulini kontsessioonileping lõpeb. See on tekitanud Eesti laevafirmade vahel aga pingeid.
    Turul olev Estline'i kaubamärgi all tegutsev E-Liini AS püüab oma positsioone kindlustada. Samas trügib Rootsi ja Eesti vahelisele laevandusturule ka Tallinna ja Helsingi vahet reisijaid ja kaupu vedav AS Hansatee.
    Oma unistusi pole matnud ka Soome--Rootsi suured laevandusfirmad Silja Line ja Viking Line. «Kaalume seda võimalust,» lausub Silja Line'i tegevdirektor Lars Wendelin. «Meie laevad hakkaksid sõitma Helsingist Tallinna kaudu Stockholmi, sest nii on tulusam,» lisab ta.
    Viktor Palmet ütleb, et Nordström & Thulini ning Eesti riigi vahel sõlmitud kontsessioonilepingust võib ka mööda hiilida, kuna see puudutab ainult üht laevaliini Tallinn--Stockholm. Järelikult võib kontsessioonilepingu kohaselt kasutada Rootsi sõitmiseks teisi sadamaid, kui selles lepingus on ette nähtud.
    Stockholmi ja Saaremaal asuva Veere sadama vahel on reisijatevedu juba paar suve korraldanud Rootsi firma Rederi AB Allandia, mis tegutseb Ånedin Line kaubamärgi all. «Nad sõitsid käesoleval suvel ja plaanivad seda minu teada ka tuleval suvel teha,» lausub Palmet.
    Veere sadamas võiksid regulaarselt randuda ka suuremad laevad, kuid enne tuleks seal välja ehitada korralik süvaveesadam.
    Kui Ånedin Line oma tegevusega veel kellelegi kanna peale ei astunud, siis Hansatee grupile kuuluv AS Hansaliin on E-Liini ASile tunduvalt tõsisem konkurent oktoobris avatud laevaliiniga Paldiski--Kapellskär. Hansaliini laev Marine Evangeline on koos meeskonnaga renditud kauba- ja reisijateveoks Kanada firmalt Marine Atlantic.
    Lähtudes 1989. aastal sõlmitud kontsessioonilepingust oli Hansateel juriidiliselt õigus teine laevaliin avada, kommenteerib Viktor Palmet.
    Vahetult enne laeva käikupanekut Paldiski ja Stockholmist saja kilomeetri kaugusel asuva Kapellskäri vahel kirjutas Rootsi ajakirjandus, et sarnast laevaliini soovib avada ka E-Liini AS ja hakata seal opereerima peamiselt kaubavedudeks kohandatud laevaga Nord Neptunus. E-Liini AS seda informatsiooni ei kinnitanud ega lükanud ka ümber.
    Hansatee Grupi juhatuse esimees Enn Pant on öelnud, et ta ei mõista, miks kasumit sisuliselt mittetootev Estline püüab koostöö asemel Hansateega luua paralleelseid struktuure. Pandi hinnangul võiksid E-Liini AS ja AS Hansatee Grupp teha koostööd, näiteks müüa koos laevapileteid või korraldada ühine laevade opereerimine.
    E-Liini ühe osaniku, ASi Eesti Merelaevandus juhatuse esimees Felix Tschudi on pakkunud välja idee, et lisaks koostööle kahe laevafirma vahel tuleb kõne alla ka kahe firma liitmine.
    Enn Pant välistab sellise võimaluse. E-Liini tegevjuht Johannes Johanson on sama meelt. Ta on öelnud, et küsimus on praegu pigem selles, kas suudetakse teha koostööd Hansateega või mitte. Seni pole konkurendid omavahel kokkuleppele jõudnud.
    Johanson meenutab, et kahe laevafirma liitmine oli päevakorral juba 1994. aastal, sest siis omas Eesti Merelaevandus paralleelselt 50 protsenti aktsiatest nii E-Liini ASis kui ASis Hansatee.
    Hansatee ja E-Liini suhted muutusid keerukamaks pärast Eesti Merelaevanduse erastamist. E-Liini ja Hansatee erimeelsuste juured peituvad just merelaevanduse erastamise ajast. Eesti Merelaevanduse erastanud ASi ESCO Holding omanikel oli kokkuleppe, millega sooviti pärast merelaevanduse erastamist kahekuulise üleminekuperioodi jooksul leida Hansatee ja Eesti Merelaevanduse vahele võimalikult häid koostöövorme. Koostööd hakkas looma saneerimismeeskond eesotsas Eesti Merelaevanduse uue juhatuse esimehe Enn Pandiga, kes kuulus ESCO Holdingu kooseisus erastamisel osalenud ESCO Managementi kooseisu.
    Pärast uue meeskonna kokkupanekut hakkas aga selguma, et Hansatee, E-Liini ja Eesti Merelaevanduse vahelise koostöö leidmine polegi nii kerge. Nii merelaevanduse uute omanike kui tegevjuhtkonna vahel hakkasid tekkima erimeelsused.
    Läbirääkimised Eesti Merelaevanduse ja Hansatee vahel küll kestavad, kuid siiani pole rahuldavaid koostöövariante leitud.
    Enn Pant räägib, et seni, kuni peetakse läbirääkimisi, ei kavatse Hansatee uusi Rootsi liine avada. Kui läbirääkimised ebaõnnestuvad, ei välista Pant, et Hansatee avab uue laevaliini Rootsi.
    Eesti Merelaevanduse juhtkond kinnitab, et kui keegi arvab, et kahe merelaevanduse erastamisel osalenud laevafirma vahel on sõda, siis nii see pole.
    Veidi aega tagasi rentis Eesti Merelaevandus viieks aastaks ühelt Norra firmalt üle 20 aasta vanuse laeva Windward Pride (varem kandis nime Iljit?), mis võiks hakata samuti Rootsi sõitma. Selle peale hakkasid ajakirjanduses kohe kõlama väited vanast laevast, mis ei vasta tehniliselt mereohutusnõuetele.
    Nordström & Thulini esindaja Andres Wehtje ütleb, et Windward Pride'i osas tuleks pöörduda eelkõige Eesti Merelaevanduse poole. Eesti Merelaevanduse juhatuse esimees Felix Tschudi räägib, et laeva vanusel pole tähtsust, kui ta on remonditud ja tehniliselt korras.
    Wehtje lisab, et ta ei usu, et E-Liini AS oleks nõus pärast laevaga Estonia toimunud katastroofi käiku laskma ühtegi teist alust, mis poleks turvaline. «See on välistatud,» väidab Wehtje.
    Sellel nädalal võttis Rootsi veeteede amet Hansaliini laevalt Marine Evangeline ära reisijateveo litsentsi, kuna laeva meeskond ei suutnud käituda vastaval tasemel tuletõrjeharjutuste käigus. Hansaliin teatas seepeale, et õppuste juures viibis ka Nordström & Thulini esindaja.
    «Meie keskendume eelkõige oma asjadele, sest meil on endalgi oma projektide kallal tegemist,» lausub Anders Wehtje.
    «Me ei kavatse E-Liini kontsessioonilepingut enam pikendada,» räägib Wehtje. «E-Liin valmistub konkurentsiks Läänemerel.»
    Wehtje ütleb, et Estline'i konkurendiks ei saa tulevikus mitte ainult Hansatee, Silja Line ja Viking Line, vaid ilmselt veel mõni firma.
    Küsimusele, kas Hansatee ja E-Liini koostöö on tulevikus võimalik, vastab Wehtje, et E-Liini AS otsib koostöövariante mitmete ettevõtetega. Mida kavatseb Nordström & Thulin teha oma osalusega E-Liini ASis, ei oska Wehtje prognoosida. «Mis ka ei saa toimuma, peab see eelkõige olema kasulik firmale,» räägib Wehtje.
    Felix Tschudi ei välista, et Nordström & Thulini aktsiad E-Liinis võib osta ära Eesti Merelaevandus. Merelaevandus saab kätte aga ettevõtte, mis pole kunagi kasumis olnud.
    E-Liini väiksem laev Nord Neptunus lõpetab Rootsi vahet liiklemise selle kuu jooksul. «Oleme kaalunud tema asendamisel mitmeid variante, kuid otsust praegu veel pole,» lausub Anders Wehtje. «Ma arvan, et otsus tehakse lähipäevil,» lisab ta.
    E-Liini esindajate hinnangul on Tallinna ja Stockholmi vaheline laevandusturg endiselt väga perspektiivne. «Meie näeme Tallinnat kohana, mille kaudu oleks võimalik kaupu ja reisijaid näiteks Venemaalt Skandinaaviasse vedada ja vastupidi,» ütleb Wehtje.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.