Laevafirmad valmistuvad konkurentsiks

Kümme aastat tagasi polnud ENSV transpordikomiteel veel ettekujutust vabal konkurentsil põhinevast ettevõtlusest. Rootsi laevandusfirma Nordström & Thulin nõudis oma investeeringute kaitseks Tallinna--Stockholmi laevaliinil Eesti riigilt võimalikult suuri garantiisid, muidu polnud nad nõus oma raha Eestisse tooma.

Nordström & Thulin paigutas laevandusprojekti 270 miljonit Rootsi krooni (502,2 mln Eesti krooni), millest 158,1 miljonit Eesti krooni läks sadamaterminaalide ja muu infrastruktuuri väljaehitamiseks.

Ekspeaminister Tiit Vähi sõnul oli kontsessioonilepingu sõlmimine rootslastega laevaliini käivitamiseks Stockholmisse 1990. aastate alguses ainus võimalus. «See oli lausa ime, et me suutsime taolise liini avada, « on Vähi öelnud hiljem.

Veere sadamas võiksid regulaarselt randuda ka suuremad laevad, kuid enne tuleks seal välja ehitada korralik süvaveesadam.

Kui Ånedin Line oma tegevusega veel kellelegi kanna peale ei astunud, siis Hansatee grupile kuuluv AS Hansaliin on E-Liini ASile tunduvalt tõsisem konkurent oktoobris avatud laevaliiniga Paldiski--Kapellskär. Hansaliini laev Marine Evangeline on koos meeskonnaga renditud kauba- ja reisijateveoks Kanada firmalt Marine Atlantic.

Lähtudes 1989. aastal sõlmitud kontsessioonilepingust oli Hansateel juriidiliselt õigus teine laevaliin avada, kommenteerib Viktor Palmet.

Vahetult enne laeva käikupanekut Paldiski ja Stockholmist saja kilomeetri kaugusel asuva Kapellskäri vahel kirjutas Rootsi ajakirjandus, et sarnast laevaliini soovib avada ka E-Liini AS ja hakata seal opereerima peamiselt kaubavedudeks kohandatud laevaga Nord Neptunus. E-Liini AS seda informatsiooni ei kinnitanud ega lükanud ka ümber.

Hansatee Grupi juhatuse esimees Enn Pant on öelnud, et ta ei mõista, miks kasumit sisuliselt mittetootev Estline püüab koostöö asemel Hansateega luua paralleelseid struktuure. Pandi hinnangul võiksid E-Liini AS ja AS Hansatee Grupp teha koostööd, näiteks müüa koos laevapileteid või korraldada ühine laevade opereerimine.

E-Liini ühe osaniku, ASi Eesti Merelaevandus juhatuse esimees Felix Tschudi on pakkunud välja idee, et lisaks koostööle kahe laevafirma vahel tuleb kõne alla ka kahe firma liitmine.

Enn Pant välistab sellise võimaluse. E-Liini tegevjuht Johannes Johanson on sama meelt. Ta on öelnud, et küsimus on praegu pigem selles, kas suudetakse teha koostööd Hansateega või mitte. Seni pole konkurendid omavahel kokkuleppele jõudnud.

Johanson meenutab, et kahe laevafirma liitmine oli päevakorral juba 1994. aastal, sest siis omas Eesti Merelaevandus paralleelselt 50 protsenti aktsiatest nii E-Liini ASis kui ASis Hansatee.

Hansatee ja E-Liini suhted muutusid keerukamaks pärast Eesti Merelaevanduse erastamist. E-Liini ja Hansatee erimeelsuste juured peituvad just merelaevanduse erastamise ajast. Eesti Merelaevanduse erastanud ASi ESCO Holding omanikel oli kokkuleppe, millega sooviti pärast merelaevanduse erastamist kahekuulise üleminekuperioodi jooksul leida Hansatee ja Eesti Merelaevanduse vahele võimalikult häid koostöövorme. Koostööd hakkas looma saneerimismeeskond eesotsas Eesti Merelaevanduse uue juhatuse esimehe Enn Pandiga, kes kuulus ESCO Holdingu kooseisus erastamisel osalenud ESCO Managementi kooseisu.

Pärast uue meeskonna kokkupanekut hakkas aga selguma, et Hansatee, E-Liini ja Eesti Merelaevanduse vahelise koostöö leidmine polegi nii kerge. Nii merelaevanduse uute omanike kui tegevjuhtkonna vahel hakkasid tekkima erimeelsused.

Läbirääkimised Eesti Merelaevanduse ja Hansatee vahel küll kestavad, kuid siiani pole rahuldavaid koostöövariante leitud.

Enn Pant räägib, et seni, kuni peetakse läbirääkimisi, ei kavatse Hansatee uusi Rootsi liine avada. Kui läbirääkimised ebaõnnestuvad, ei välista Pant, et Hansatee avab uue laevaliini Rootsi.

Eesti Merelaevanduse juhtkond kinnitab, et kui keegi arvab, et kahe merelaevanduse erastamisel osalenud laevafirma vahel on sõda, siis nii see pole.

Veidi aega tagasi rentis Eesti Merelaevandus viieks aastaks ühelt Norra firmalt üle 20 aasta vanuse laeva Windward Pride (varem kandis nime Iljit?), mis võiks hakata samuti Rootsi sõitma. Selle peale hakkasid ajakirjanduses kohe kõlama väited vanast laevast, mis ei vasta tehniliselt mereohutusnõuetele.

Nordström & Thulini esindaja Andres Wehtje ütleb, et Windward Pride'i osas tuleks pöörduda eelkõige Eesti Merelaevanduse poole. Eesti Merelaevanduse juhatuse esimees Felix Tschudi räägib, et laeva vanusel pole tähtsust, kui ta on remonditud ja tehniliselt korras.

Wehtje lisab, et ta ei usu, et E-Liini AS oleks nõus pärast laevaga Estonia toimunud katastroofi käiku laskma ühtegi teist alust, mis poleks turvaline. «See on välistatud,» väidab Wehtje.

Sellel nädalal võttis Rootsi veeteede amet Hansaliini laevalt Marine Evangeline ära reisijateveo litsentsi, kuna laeva meeskond ei suutnud käituda vastaval tasemel tuletõrjeharjutuste käigus. Hansaliin teatas seepeale, et õppuste juures viibis ka Nordström & Thulini esindaja.

«Meie keskendume eelkõige oma asjadele, sest meil on endalgi oma projektide kallal tegemist,» lausub Anders Wehtje.

«Me ei kavatse E-Liini kontsessioonilepingut enam pikendada,» räägib Wehtje. «E-Liin valmistub konkurentsiks Läänemerel.»

Wehtje ütleb, et Estline'i konkurendiks ei saa tulevikus mitte ainult Hansatee, Silja Line ja Viking Line, vaid ilmselt veel mõni firma.

Küsimusele, kas Hansatee ja E-Liini koostöö on tulevikus võimalik, vastab Wehtje, et E-Liini AS otsib koostöövariante mitmete ettevõtetega. Mida kavatseb Nordström & Thulin teha oma osalusega E-Liini ASis, ei oska Wehtje prognoosida. «Mis ka ei saa toimuma, peab see eelkõige olema kasulik firmale,» räägib Wehtje.

Felix Tschudi ei välista, et Nordström & Thulini aktsiad E-Liinis võib osta ära Eesti Merelaevandus. Merelaevandus saab kätte aga ettevõtte, mis pole kunagi kasumis olnud.

E-Liini väiksem laev Nord Neptunus lõpetab Rootsi vahet liiklemise selle kuu jooksul. «Oleme kaalunud tema asendamisel mitmeid variante, kuid otsust praegu veel pole,» lausub Anders Wehtje. «Ma arvan, et otsus tehakse lähipäevil,» lisab ta.

E-Liini esindajate hinnangul on Tallinna ja Stockholmi vaheline laevandusturg endiselt väga perspektiivne. «Meie näeme Tallinnat kohana, mille kaudu oleks võimalik kaupu ja reisijaid näiteks Venemaalt Skandinaaviasse vedada ja vastupidi,» ütleb Wehtje.