Sõda läbi ja kiirelt börsile

Hansatee juht Enn Pant paneb labida käest, haarab peast kaptenimütsi ning pühib näolt higi. Ehkki rahakotis vaid suured võlad, on verivaenlase kaevik mulda täis aetud ja sellele paras kuhigi peale kühveldatud. Kuhja otsast on nüüd hea börsi suunas küünitada.

Üks äärmiselt põnev etapp Eesti laevanduses on läbi saanud. Neljapäeva õhtul ostis Tallinna--Helsingi laevaliinil reisijate- ja kaubavedu korraldav AS Hansatee Grupp oma konkurendilt TH Ferrieselt reisiparvlaeva Vana Tallinn. Edasi liigub aastapäevad kestnud ägedas duellis peale jäänud reeder nii börsile kui Läänemerd vallutama.

Vana Tallinn läks Hansateele maksma 208 miljonit krooni. Sellest kaeti laeva kohustused Merita panga ja Rootsi laevafirma Nordström & Thulin (N&T) AB ees ning parasjagu raha jäi üle ka Talinvestile ja offshore-firma TH Ferries juhile ja omanikule Henn Ruubelile. Talinvest ostis mäletatavasti märtsis Tallinna Pangalt Ruubelile laevandusprojekti käivitamiseks antud 42,1 miljoni kroonise laenu 32,1 miljoniga.

Koos Vana Tallinnaga sai Hansatee kaasa ka 14protsendise turuosa. Nüüd on nende kaubamärgi Tallinki käes ligi 70 protsenti laevaliiklusest Eesti ja Soome vahel. Kindel liidripositsioon, eriti kui arvestada, et peamise konkurendi Silja Line'i turuosa on seal langenud 27-lt 19 protsendile.

Hansatee positsioon võib veelgi tugevneda. Veebruaris jõuab Tallinna--Helsingi liinile nende hiljuti 430 miljoni krooni eest ostetud reisiparvlaev Lion King. Räägitakse koguni Hansatee soovist üles osta peakonkurent Silja Line või selle Tallinna--Helsingi liiniosa.

Et Soome lahel tormi enam oodata pole, sügelevad edasipürgiva Enn Pant & Co käed uute jahimaade järele. Enne sajandilõppu lõpeb N&T AB monopol Tallinna--Stockholmi veeteel. Helsingi-otsast tunduvalt enam kasu tõotavate Läänemere lainete sissesõitmist alustas Hansatee liinil Paldiski--Kapellskär. Tänaseks on selge, et see toob kaasa uue laevandussõja, sest Eesti Merelaevandusele ja N&T AB-le kuuluv ning Estline'i kaubamärgi all seilav E-Liini AS ei taha sentigi turust loovutada.

Miski ei tõsta aga enese-kindlust paremini kui väike võidetud sõda ning kuival maal ongi Hansatee võtnud tugeva kursi Tallinna väärtpaberibörsile. Kannustatuna ka soovist jõuda sinna enne Eesti Merelaevandust, mille omanikega isepäine Pant riidu läks.

Hansatee börsile viimise nimel on firma management kõvasti rihma pingutanud. Aasta algul üle saja miljoni krooni ulatunud kahjumit on tasapisi tagasi makstud ja sinna läks ka lõviosa kaheksa kuud kestnud majandusaasta kasumist. Praegu on firmal peadirektori sõnutsi paberid puhtad.

Paraku pole tähtede seis Ees-ti rahaturul roosiline. See võib toimetuse hinnangul mõjutada nii Hansatee aktsiaemissiooni kui börsile minekut.

Nädala pärast algavast avalikust aktsiaemissioonist loodab Hansatee saada 200 mln krooni, et katta osa kahe laeva ostusummast. Ent Hoiupanga kogemus hoiatab, et emissiooni täismärkimine ei pruugi sugugi nii lihtsaks osutuda.

Võimalikud investorid peavad arvestama sedagi, et laevaostudeks ei piisa emissioonirahast ja omavahenditest. Neile lisandub ka 300 miljoni krooni suurune laenusumma.

Samuti on ei pruugi Hansatee aktsiatesse raha paigutamine võluda kiiret tulu soovivaid investoreid, sest firma laevandusprojektid nii Lääne- kui Mustal merel on kulukad ja toodavad mõnda aega kindlasti kahjumit.

Unustada ei saa sedagi, et laevaäri mõjutavad tugevalt ettenägematud asjaolud. Näiteks ilmastik või alkoholipoliitika, nagu elu on näidanud.