Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Must neljapäev Tallinna börsil kordus

    Väikeste käivete ja suhteliselt stabiilse hinnatasemega nädala alguse kauplemine Tallinna börsil ununes üsna kiiresti ja mida nädala lõpupoole, seda tormisemaks turg kujunes. Õige maru vallandus taas neljapäeval, kui turg kukkus püstloodis allapoole ja ÄP indeks lõpetas päeva pärast 14,86protsendist kukkumist 845,17 punktil, tasemel, kus ta viimati oli juulikuu algul. Reedel turg veidi kosus ja nädal lõppes 855,29 punkti tasemel. ÄP indeks kukkus nädalaga 214,11 punkti ehk 20%.
    Nädala esimeste päevade langustrend püsis investorite taluvuse piirides, kuid neljapäevane kolmas suur kukkumine kahe nädala jooksul tekitas turul korraliku paanika, mis võimendas toimunud langust veelgi. Langus ise oli põhjustatud repotehingute metoodikast, mis sunnib pankasid panditud aktsiate hinna languse korral nõudma kliendilt lisatagatist või panditud aktsiad realiseerima.
    Neljapäeval jõudiski turu tase sinnamaani, kus pangad olid sunnitud asuma repoportfelle likvideerima, võimendades sellega hinnalangust tublisti.
    Suurima surve alla jäid aktsiad, mida arvati olevat kindlamad tõusjad ja ebatõenäolisemad langejad ehk likviidsemad ja enamkaubeldavad aktsiad, mille tagatisel suurem osa reposid võetud. Siit ka põhjus, miks pankade ja suuremate tööstusettevõtete aktsiad olid just suuremate kukkujate hulgas.
    Üle-eelmise nädalaga võrreldes ei suutnud ükski börsisüsteemis kaubeldav aktsia plusspoolele jääda ja, nagu öeldud, tabas suurem löök just likviidsemaid aktsiaid. Langejate edetabeli kolm kõrgemat kohta hõivasid pangad: Tallinna Pank -34,64%, Hansapank -27,64 % ja Forekspank -24,73%.
    Teisipäeval ja kolmapäeval avaldasid pangad oktoobrikuu majandustulemused. Tulemused, mida oodati väga pingsalt, olid osalt oodatust paremad ja osalt veidi kehvemad. Oodatust kehvemaks jäi tulemus eeskätt Tallinna Panga puhul (kasum 0,5 mln kr), kelle aktsia kukkus seetõttu kolmapäeval 20%. Veidi pettis ootusi Hansapank (kasum (22,6 mln kr). Ootustele vastavaks võis pidada Forekspanga ja EVEA Panga kasumit (vastavalt 8,2 ja 0,46 mln kr). Oodatust parem oli Hoiupanga 31,2 mln kroonine rekordiline kuukasum. Ühispanga kasumile on kõige raskem skaalal ootustele vastav/mittevastav hinnangut anda, sest ootused olid siin kõige mitmetahulisemad. 40,3 mln kroonine kasum on viimase kuu börsisündmuste valguses igati hea. Isegi sedavõrd hea, et tekitab kahtlusi, kas tegemist on ikka reaalse numbriga, sest suur osa eelmistel kuudel järsult kasvanud Ühispanga kasumist on tulnud just börsilt. Kui kahtlused kõrvale jätta, on tulemus igatahes hea ja 300 mln kroonine kasumiunistus mitte sugugi ebareaalne.
    Ainukese oktoobris selgelt ebaõnnestunud panga, Tallinna Panga, juhatuse liige Martti Siimann ütles, et oodatust viletsama tulemuse tagamaid tuleb otsida just aktsiaturgude languses. Samas väitis Siimann, et ta ei saa aru, kust tulevad konkurentide suured oktoobrikasumid.
    Sarnaselt aktsia hindadega tegi möödunud nädalal suure ja veidi ootamatu kukkumise ka EVP hind. Eeelmise nädalaga võrreldes kukkus EVP 22,4% ehk 0,46 kroonilt 0,36 kroonile. Mis säärase kukkumise põhjustas, on hetkel raske kommenteerida, sest ülemöödunud nädalal tuli kaks EVP hinda toetavat uudist uue avaliku erastamisvooru ja Hüvitusfondi X seeria obligatsioonide väljalaske kohta.
    Maaklerid ei näe uut tõusu Eesti väärtpaberiturul enne, kui investorid ja turg on rahunenud.
  • Hetkel kuum
Ekspert: ärme rabista kohustuslike e-arvete jõustamisega
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
USA aktsiaturul näitavad ralli märke uued sektorid
Neljapäeval USA aktsiad tõusid, kuna prognoositust suurem arv töötu abirahade taotlusi näitas, et tööjõuturg jätkab jahtumist, vahendas Yahoo Finance.
Neljapäeval USA aktsiad tõusid, kuna prognoositust suurem arv töötu abirahade taotlusi näitas, et tööjõuturg jätkab jahtumist, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Rektor: tehisintellektile saab anda osa juhtimisülesandeid
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohommikus: juhtimisest, kinnisvarast ja kliimaseadusest tööstusele
Reedene raadiohommik vaatleb äsja avalikustatud kliimaseadust, kuid juttu tuleb just selle mõjust tööstusele. Räägime, kuidas mõjutab kavandatav seadus Heidelberg Materials Kundat ehk endist Kunda Nordic Tsementi. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas läheb ettevõttel praegu.
Reedene raadiohommik vaatleb äsja avalikustatud kliimaseadust, kuid juttu tuleb just selle mõjust tööstusele. Räägime, kuidas mõjutab kavandatav seadus Heidelberg Materials Kundat ehk endist Kunda Nordic Tsementi. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas läheb ettevõttel praegu.
Metsamajandajad metsanduses pikka plaani ei näe
Erametsandajate jaoks pole suurim probleem mitte majanduse langus või vähenenud nõudlus puittoodete järele, vaid riikliku metsanduspoliitika ettearvamatus.
Erametsandajate jaoks pole suurim probleem mitte majanduse langus või vähenenud nõudlus puittoodete järele, vaid riikliku metsanduspoliitika ettearvamatus.