Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eluasemelaenu intress on kerkinud 3--4 protsenti
Suurematest kommertspankadest väljastab kalleimat eluasemelaenu Ühispank, kus intress panga Tallinna kontori laenuametniku sõnul on 14,8 protsenti. Ühispanga väljastatava eluasemelaenu intressi Saksa marga 6 kuu liborile (pankadevahelise laenuturu intress Londonis, eilse sisuga 4,04%) ja 7 protsendile lisanduva riskimarginaali suuruse otsustab laenutaotlust vastuvõttev kontor.
Ühispanga laenuarenduse osakonna juhataja Erlike Kumar ütles, et Ühispank on karmistanud väljastatavate eluasemelaenude nõudeid. Kui laenuandmise kõrgperioodil nõudis pank vähemalt 20protsendilist omafinantseeringut, siis praeguseks on see tõstetud 34 protsendini. Tagatisväärtus peab ületama laenusumma 1,5 korda varasema 1,3 korra asemel. Kumari sõnul ei muutu kliendi jaoks sisuliselt midagi, sest varasem tase oli võetud kiirmüügiväärtuselt. Praegune tase on turuväärtuselt.
Hoiupanga avalike suhete osakonna asejuhataja Erkki Peegel lausus, et pank pole laenude väljastamise tingimusi karmistanud, küll aga on tõusnud laenu intress libor + 10%ni.
Forekspanga laenujuht Rait Karu märkis, et pank annab eluasemelaenu väga valitult ja karmistatud on ka nõudeid. Peale intressi on suurendatud ka omafinantseeringu nõuet endiselt 30 protsendilt 40 protsendile. Tagatisväärtus peab olema olenevalt omafinantseeringu suurusest kuni 1,6 korda laenust suurem.
Kliendile soodsaimat laenu pakub Hansapank, kus laenuintress on Saksa marga libor + 8%.
Hansapanga jaepanganduse laenuosakonna juhataja Krõõt Kilvet lausus, et eluasemelaene väljastab pank endiselt, kuid intress on tõusnud.
Laenunõudeid Hansapank karmistanud pole, ent taotlejate sõel on tihenenud. Kui varem, mil turul oli raha piisavalt, anti konkurentsis püsimiseks ja klientide leidmiseks laenu ka mitte Hansapanga klientidele, siis praegu seda enam ei tehta.
Krõõt Kilvet lisas, et pankade ressurss, mille arvel eluasemelaene väljastatakse, on põhiliselt sisselaenatud raha. Selle ressursi kahanemisel väheneb paratamatult ka laenuandmine.