22 detsember 1997

Peame oma edu üle rohkem rõõmustama

Ma ei jaga ühiskonnas valitsevat pessimismi ja arvan, et peaksime selle aasta majandustulemuste üle palju rohkem rõõmustama. Meil tuleb enneolematu majanduskasv. Tõusnud on elatustase.

Seoses lõppeva aastaga on palju räägitud börsist ja aktsiahindade langusest, aga ma nimetan seda lastehaiguseks, mis oli vaja üle elada. Peale rasket haigust on alati veel mingid väikesed haigusnähud, aga paistab, et me saame neist üle.

Lõppevale aastale tagasi vaadates oli minu valitsemisalas kõige olulisem ja positiivsem tööstuse märkimisväärne kasv. Käesolevaks aastaks prognoosin töötleva tööstuse toodangu müügi suurenemist 12--14%. Vaevalt et järgmisel aastal tööstuse kasv enam nii suur on, aga ma arvan, et tööstuse kasv jätkub. Sellega seoses on positiivne, et elektrienergia tootmismaht jääb möödunud aastaga samale tasemele. See näitab, et meie ettevõtted on päris hästi kokku hoidnud. Sama elektrienergia hulgaga oleme teinud rohkem tööd kui möödunud aastal.

Majandusministrina on mul hea meel ka turismi arengu üle. Turismiteenuste ekspordi maht kasvas 25% võrreldes 1996. aastaga.

Elavnenud on kaubavahetus. Kui möödunud aastal eksporditi 25 miljardi ja imporditi 38,6 miljardi krooni eest, siis käesoleval aastal peaks need numbrid olema vastavalt 38,5 miljardit ja 57 miljardit krooni.

Kaubandusdefitsiit on muidugi suur, aga see on siiski väiksem sellest numbrist, mida meil armastatakse rõhutada. Väga palju kaupa on tolliladudes ja mõeldud reekspordiks. Asi siiski nii kurb ei ole, nagu meile tihti meeldib rääkida.

Oluliselt on suurenenud investeeringud. Välisinvesteeringuid tehti Eestisse 1996. aastal 1,8 miljardi krooni ulatuses ja sel aastal prognoosime välisinvesteeringute mahuks üle 3 miljardi krooni. Suurenenud on investeeringud omavahenditest. Reinvesteeritud tulu oli 1996. aastal 0,2 miljardit, käesoleval aastal aga vähemalt 1,0 miljard krooni.

Privatiseerimine on läbi viidud enam-vähem plaanikohaselt. Mahajäämus on energeetikaettevõtete restruktureerimises. Hiljutine Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi erastamiskavade heakskiitmine valitsuses tähendab, et ka sellele sektorile on aasta rahuldavalt lõppenud.

Tänu kiirele erastamisprotsessile on majandusministeerium lõpetamas tegelemist konkreetsete ettevõtetega. Üha enam saame tegeleda seadusandlusega ja institutsionaalse ülesehitusega. Ka euroküsimustega. Ministeeriumis tervikuna on töö muutunud loomingulisemaks ja kvalitatiivsemaks.

Endiselt on aktuaalne haldusreformi temaatika. Kolme ministri haldusreformi läbiviimise ettepanekud olid teadlikult tehtud radikaalsed, sest alati peab umbes 30 protsenti nõudma rohkem sellest, mida sa tahad saavutada. Arvamus, et need ettepanekud on liiva jooksnud, ei ole päris õige. Haldusreformi osas on asjad liikuma hakanud. Moodustati haldusreformi komisjon, mis on oma tööd lõpetamas ja esitab lähemal ajal valitsusele oma ettepanekud.

Olen Mart Siimanni ja Raivo Varega arutanud võimalust majandusministeerium ühendada teede- ja sideministeeriumiga. Samuti võiks ühendada põllumajandus- ja keskkonnaministeeriumi. Konkreetsemalt võiks ühendamisest rääkida aga aastal 2000.

Järgmisel aastal võib muret tekitada sotsiaalproblemaatika, näiteks piirkondlik töötus. Meie vaesus on kahjuks ikkagi veel nii suur või rikkus nii väike, et me ei suuda oma sotsiaalsüsteemi euroopalikule tasemele viia. Selle tõttu on ühiskonnas pingeid ja kuna 1998. aasta on ka valimiseelne aasta, siis kindlasti neid pingeid järgmisel aastal võimendatakse. Sellel on mõju ka majandusele tervikuna.

Teine probleem on see, et kui majanduskasv jätkub, siis teravneb olukord tööjõuturul. Kutseharidus ning inimeste orientatsioon uutele erialadele või reageering turu nõudlustele ei ole nii kiire ja tekivad käärid. Ettevõtted võivad sattuda raskustesse, sest ei ole kvalifitseeritud tööjõudu.

Muidugi, mis veel kindlasti 1998. aastal meie majanduselu mõjutab, on Eesti kutsumine Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimisi pidama.

Hetkel kuum