Ministeerium loob ühismetsade ühistu

«Keskmisel Eesti erametsaomanikul on väike, ligi 10 hektari suurune metsatükk, mis vajab hooldamist, aga samas pole pidev ja arvestatav tuluallikas,» ütles metsaameti peaspetsialist Kristjan Tõnisson. Tema sõnul on ühistul eraomanikest kergem metsa kaitsta, hooldada ning sellega majanduslikult kasulikult ümber käia. «Samuti loob ühismetsade ühistu moodustamine juurde täiendavaid töökohti.»

Ühismetsade moodustamisest võidavad metsaomanikud, kes saavad ühismetsa osanikuna selle majandustegevusest tulu ja samuti omavalitsused, kelle praegustelt omanikkudeta maadelt hakkavad laekuma maksud, rääkis Tõnisson.

Tõnissoni sõnul on ühismetsaühing piiratud vastutusega äriühing, millel pole kapitalinõuet. Ühingusse saab astuda, tehes sissemakse metsamaa või metsamaa tagastamise nõudeõiguse näol.

Eestis on üle 2 miljoni hektari metsamaad, millest pisut üle ühe miljoni hektari kuulub riigile, ligikaudu 250 000 hektarit on omanikuta ehk potentsiaalne ühismetsade loomise baas ning ülejäänud mets kuulub eraomanikele.

«Sellest aastast pöörab riik suuremat tähelepanu erametsale,» ütles keskkonnaminister Villu Reiljan. «Riigieelarve näeb ette 1,5 miljoni krooni suurust toetust erametsade kaitseks ning arendamiseks.»

«Iga metsaomanik peab mõistma, et mets vajab hooldamist ning pärast vana metsa maharaiumist tuleb uus asemele istutada,» rääkis Reiljan. Tema sõnul korrastab ja korraldab ühismetsade teke Eesti erametsade olukorda. BNS