Haldusreformi käigus koondati 801 ametnikku
Haldusreformi esimesel etapil koondati ministeeriumide haldusalast 801 ametnikku, kellele maksti ühtekokku ligi 13 mln krooni kompensatsiooni.
Kõige rohkem koondasid oma struktuure teede- ja side- ning keskkonnaministeerium, ütles rahandusministeeriumi riigivalitsemise asutuste arendusosakonna juhataja Taavi Veskimägi.
Ministeeriumide koosseisud vähenesid suuresti ka struktuuride eraõiguslikeks üksusteks ümberkujundamise tulemusena.
«See tähendab, et töötajad ei saa enam palka riigieelarvest, kuid võivad oma tööd teises alluvuses edasi teha,» märkis Veskimägi.
Veskimäe sõnul on ka teede- ja sideministeeriumist koondatud 332 ametikohta saadud lennuameti, maanteeameti ja teedevalitsuste ümberkorraldamise tulemusena.
Koondatud töötajatele kompensatsioonitasudeks kulus ühtekokku veidi üle 13 mln krooni. Selle raha pidi iga ministeerium oma vahenditest leidma.
Koondamise tulemusena vabanev raha jäeti samuti ministeeriumide kasutusse ja nii ei saadud koondamiste tulemusena tsentraalset kokkuhoidu, lausus Veskimägi.
Veskimäe sõnul on Eesti avaliku teenistuse sektor praegu palju väiksem kui näiteks Soomes või Rootsis.
«Enam pole riigiametnike hulka võimalik vähendada, nüüd tuleb püüda seda arvu sel tasemel säilitada ja juurdetulevaid funktsioone olemasolevate ametnike vahel ära jaotada,» märkis Veskimägi.
Põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonnajuhataja Andres Oopkaup teatas möödunud nädalal Rävala Piima aastakoosolekul esinedes, et Euroopa bürokraatiaga sammu pidamiseks peab põllumajanduse juhtivaparaat suurenema omaaegsete agrotööstuskomplekside tasemele, mil põllumajandusministeeriumis töötas 600 inimest. Praegu saab põllumajandusministeeriumis tööd 120 inimest.
Ehkki Euroopa vaatlejad on Eesti kohta esitatud raportites märkinud Eesti madalat haldussuutlikkust, ei pea Veskimägi arvuliste näitajate suurendamist vajalikuks.
«Vaja on motiveerida ametnikke paremini töötama ja maksta neile ka riiklikus sektoris konkurentsivõimelist palka,» lisas Veskimägi. BNS-ÄP