Mis on Internet 2 ja optiline toru?

Eelmise nädala uudistevoost jooksis läbi paar teadet, kus oli mainitud sellist firmat nagu Qwest. Ühes räägiti USA kõrgkoole ühendavast ülikiirest võrgust Internet 2, mis oma ühenduseks kasutab Qwesti fiiberoptilist linnadevahelist võrku, ja teine teatas, et Qwest on ära ostnud Euroopa suurima internetiteenuse pakkuja EUNeti. Kuivõrd on olemas ka selline firma nagu EUNet Estonia, siis vahest maksaks neile uudistele tiba enam tähelepanu pöörata.

Qwest on ehitamas üleameerikalist fiiberoptilist andmesidevõrku, mille läbilaskevõime on 2 gigabitti sekundis, ja tehnoloogia arenedes see number mitmekordistub. Võrgu eesmärk on luua võimalused multimeedia transpordiks ja see tähendab tänapäeval enam-vähem seda, et vaja on ülikiiret internetiühendust.

Ajal, kui valdav enamik võrkudest ja nende arenguvõimalustest on ikka veel orienteeritud telefonikõnede transpordile, on see lähenemine kindlasti igati tulus, sest internetiliiklus kahekordistub nii iga nelja kuu tagant. Ma usun, et agarad kastujad suudaksid seda tõsta rohkem, samas kui telefonifirmad suudavad seda anda juurde nii paarkümmend protsenti. Qwest tahab pakkuda veel suuremat kiiruse kasvu aastas, mis on küll veel kaugel suurusjärgust, aga üldiselt igati aktsepteeritav tempo.

Nendel mahtudel on paraku juures üks aga ja nimelt selline aga-see-kõik-maksab-tüüpi. EUNet on läbi aegade rõhunud sellele, et internetiteenuse puhul tasub läbiminevad rahvusvahelised baidid rangelt kokku lugeda ja nende kohta arve esitada, mis läheb lahku teiste ideest müüa teenust püsihinnaga. Tulemuseks on siiani see, et EUNeti rahvusvaheline ühendus on Eestis kiireim. Õelad hääled ütlevad seepeale, et neil on vähem kliente, aga eks need kaks ole omavahel seotud -- minu kasutataval teenusepakkujal on selgelt 10 korda rohkem kliente, kui olemasoleva toru otsa mahuks, ja ma ei tunne sellest mitte mingit lõbu. Side kiirusel on oma hind, sest teadupoolest ei lähe kaabel iseenesest maasse, vaid vajab ekskavaatori abi ja ainus viis ekskavaator kiiresti käima panna on teda rahaga määrida.

No kes kurat selle surfamise eest on nõus rohkem maksma? Eks ikka need, kes ei surfa, vaid kasutavad võrku millekski muuks. Paar aastat tagasi oli minu jaoks ka rahvusvahelise side hind oluline -- praegu tahaks vaid, et keegi viitsiks Eesti-siseseid kanaleid arendada, seda oleks vaja ärivõrkude tööks.