Ungari

Samaaegselt poliitiliste muutustega 1989. aastal võttis valitsus orientatsiooni vabale turumajandusele, mis seisnes radikaalses omandireformis ja erasektori eelisarendamises. Eesmärgi saavutamiseks võeti Ungaris suund forsseeritud erastamisele ja välisinvestorite ligimeelitamisele. 1996. aasta lõpuks moodustas erasektori osa SKPst kuni 70%. Pankadest oli eelmisel aastal kuni 80% eraomandis.

1997. aastal saavutati 3,5% SKP tõus, kusjuures esimese poolaasta SKP kasv oli 3,2%. Prognoos selle aasta SKP kasvuks on 3,5%. Inflatsioon on pidevalt vähenenud, kuid siiski kõrge: 1995. a 28,6%, 1996. a 22,7% ja 1997. a 18,4%.

Ungari väliskaubandusbilanss on negatiivne, kusjuures absoluutarvudes on defitsiit jätkuvalt suurenev: 1996. a 2,7 mld USA dollarit, 1997. a 3,2 mld dollarit. Nii impordi kui ka ekspordi kasv on aastas 8--10%. Jooksevkonto defitsiit oli statistikaameti andmetel eelmise aasta jaanuarist augustini 666 mln USA dollarit, mis on 400 mln dollarit vähem kui 1996. a.

Välisinvestitsioonide kaasamises on Ungari edukaim reformimaa: alates 1989. aastast on otseinvesteeringuid tehtud 16 mld USA dollari eest, sealhulgas 1997. aasta otseinvesteeringute maht ületas eelmise aasta mahu kahekordselt. Otseinvesteeringutelt elaniku kohta on Ungari reformiriikidest esimesel kohal, eelmise aasta keskpaigaks oli see näitaja 1291 USA dollarit inimese kohta. Töötus on Ungaris kõrge: 1997. aastal 10,5%.

Ettevõtte moodustamise aluseks on 1988. aasta seadus, mis võimaldab moodustada nii Ungari ja väliskapitali osalusega ettevõtteid kui ka täielikult väliskapitalil põhinevaid ettevõtteid.

Välisosalusega ettevõtted võivad olla:

- aktsiaseltsid (miinimumkapital 10 mln forintit);

- osaühingud (miinimumkapital 1 mln forintit);

- usaldusühingud (miinimumkapitali suurus pole kindlaks määratud).

Ettevõtte moodustamiseks peavad ettevõtte asutamisdokument ja tegevuse põhikiri olema notariaalselt kinnitatud. Dokumendid tuleb esitada:

- maksu- ja finantskontrolliameti direktsioonile maksunumbri saamiseks;

- keskstatistikaametile;

- sotsiaalkindlustusdirektsioonile;

- ettevõttekohtule ettevõtteregistrisse sissekande tegemiseks.

Kui välisosalusega ettevõte hakkab tegutsema panganduses, siis on lisaks vaja riikliku pangajärelevalve luba, kindlustuses riikliku kindlustusjärelevalve luba ja tollivabastuste korral rahandusministeeriumi nõusolekut. Offshore- firmad tuleb rahandusministeeriumis registreerida.

Kaubatehingute teostamisel on soovitav kasutada akreditiivi, panga garantiid, pangat?ekke, et tehingute edukas toimumine oleks tagatud.

Ettevõte, mis soovib Ungarisse kaupu tuua, peab arvestama ka järgmiste kulutustega: kui teatud valdkonnas tegutsemiseks vajab ettevõte litsentsi, siis tuleb maksta avaldustasu 1% kaubalt impordilitsentsi saamiseks. Tollikäsitlustasu (2%) ja statistikatasu (3%) tuleb tasuda siis, kui kaup tuuakse maailma kaubandusorganisatsiooni WTOsse (GATT) mittekuuluvast riigist.

Põllutöömasinate ja seadmete importimiseks on töökaitse ohutuse seisukohast üldjuhul nõutav luba Gödöllö's asuvalt kontollinstituudilt. Kodutarbe elektriseadmete impordi korral (mis töötavad vahelduvvoolul 220 V) on vaja Ungari kontrollinspektsiooni MEEI luba. Toiduainete riiki sissetoomisel on vaja veterinaarluba UETI-lt.

Kauba transiidil läbi Ungari nõutakse tollis 15% kautsjoni kauba väärtuselt. Toll aktsepteerib aga tuntud finantsasutuste ja ettevõtete garantiikirju. Kui kautsjon tasutakse sularahas, siis on võimalik raha kätte saada 30 päeva jooksul pärast garantiiaja lõppu.

Alates 1998. aastast pakub Ungari maksusoodustust välisettevõtetele, mis investeerivad mahajäänud regioonidesse. Ettevõttemaksu soodustus puudutab ettevõtteid, mis investeerivad vähemalt 200 mln Eesti krooni ulatuses ja loovad 100 uut töökohta. Maksuvabastus on kümneks aastaks. Kui ettevõte investeerib ükskõik millisesse piirkonda Ungaris minimaalselt 680 mln Eesti krooni ulatuses, loob 500 töökohta ja tõstab käivet aastas min 5%, siis saab ettevõte 10aastase tulumaksu soodustuse.

Ettevõtte tulumaks koosneb kahest osast. Esimest, ettevõtte tulumaksu (18%), maksavad kõik ettevõtted, välja arvatud mõninga erandina välisettevõtted, mis omavad eelnevatest aastatest (1996 ja varem) maksusoodustust. Teist maksu tuleb tasuda summalt siis, kui ettevõte maksab dividende ja maksu suurus algab 10%st. Juhul kui filiaal tasub emaettevõttele dividende, maksustatakse ta dividendimaksuga, mille suurust võib mõjutada eksisteeriv topeltmaksustamise vältimise leping.

Tulumaks on progresseeruv vahemikus 20% kuni 48%. Alates 1998. aastast on tulumaksuvaba summa suurus 4200 HUFi kuus.

Reeglina rakendatakse käibemaks toodangu müügile ja teenuste osutamisele riigi siseselt ning impordile. Rakendatav käibemaksu suurus on üldjuhul 25%, erandina alandatakse käibemaksu 12%-le energiakandjatele, meditsiinitoodetele ja -teenustele, toiduainetele, hotelli- ja toitlustusasutuste teenustele. Mõne meditsiinilise toote käibemaks on 0%.

Maks rakendub sõiduautodel vastavalt kubatuurile ja katalüsaatori olemasolule vahemikus 10--32%, lõhnaõlidele ja parfüümidele 70%, mängukaartidele 70 HUFi pakilt, alkoholile ja tubakatoodetele.

Kohalikud maksud jaotatakse:

- omandimaks, mida võetakse kinnisvaralt: hoonete puhul 900 HUF/m² aastas ja krundilt 200 HUF/m² aastas;

- kommunaalmaks, mida võetakse ettevõtetelt 2000 HUF töövõtja kohta, turismimaks külalise kohta 300 HUF/öö või 4% ööbimishinnast;

- kohalik ettevõtlusmaks 1,2%.