Venemaa 50 juhtiva ettevõtte põhjal koostatud Moscow Timesi indeks, mis 1996. a veebruarist 1997. a septembrini kerkis 600%, on pärast läinud sügisel alanud Aasia kriisi langenud 450 punktilt 195-le. Enim ehk 18--20% on alanenud nafta- ja energiafirmade Lukoili, Surgutneftegazi, VÜE jt aktsiad.

Ka uut nädalat alustas Vene aktsiaturg märgatava langusega -- RTS-indeks alanes esmaspäeval 5,7%. Diilerid märkisid, et investorid on kaotanud usu keskpanga suutlikkusse hoida rubla stabiilsust ning alandada võlakirjade intressimäära. Olukorda komplitseerivad Vene pangad, kes on asunud endale kuuluvaid aktsiaid müüma ja selle asemel ostma riigiobligatsioone.

Vene keskpank tõstis esmaspäeval 3- kuni 14päevaste lombardilaenude intressimäära 36 protsendini ning 15- ja 30päevaste laenude intressimäära 40 protsendini. Lombardilaenude intressimäär on püsinud alates 18. märtsist 30 protsendil. Refinantseerimismäär jäeti endiselt 30 protsendile.

Laupäeval ütles Venemaa keskpanga pressiesindaja Irina Jassina intervjuus Moskva raadiole, et Venemaal ei ole finantskriisi ning et rubla püsib stabiilsena. Kuid ta möönis, et jätkub rubla kerge nõrgenemine keskpanga kehtestatud valuutakoridoris. Jassina sõnul oli lombardimäära tõstmise eesmärk vähendada spekulatiivset survet rublale.

Vene juhtiva börsifirma Vene Ühendatud Energiasüsteemi (VÜE) uus peadirektor Anatoli T?ubais püüab samal ajal rahustada ärevuses välisinvestoreid, kes kardavad oma õiguste piiramise pärast.

Välisinvestoritele teeb muret uus seadus, mis piirab välisosaluse VÜEs 25 protsendile, kuigi esialgu ei ole teada, kuidas seadust rakendama hakatakse. Praegu on välisinvestorite kontrolli all 28--30% ettevõtte aktsiatest.

Uus seadus õõnestab usaldust nii VÜE aktsiate kui Vene turu suhtes ning muudab olukorra Vene majanduses keerulisemaks. VÜE aktsiate hiljutist hinnalangust seostas T?ubais just uue seadusega. AP-REUTERS-BNS-ÄP