• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,76%39 681,75
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,68
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,76%39 681,75
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,68
  • 21.05.98, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Palkade tõus vähendab firmade kasumlikkust

Hansson: väikeettevõtted peavad muutma oma palgapoliitikat

Hanssoni arvates on 19,4protsendiline palgatõus murettekitav. Kindlasti on firmade tulud palkadest vähem kasvanud ning lõpuks peavad paljud ettevõtted hakkama palgapoliitikat muutma, sest vastasel juhul lähevad nad pankrotti, ütles Hansson. Palgatõus peaks inflatsioonile lähemal olema, seletas ta. Normaalne oleks veel 17protsendiline töötasude suurenemine.
Rahakriisi vältimiseks peaksid firmajuhid juba varakult kokkuhoiupoliitikat rakendama, lisas Hansson. Eriti kannatavad palkade tõusuga eksportöörid, sest inflatsiooni tagajärjel nende tulud pigem kahanevad, kui kasvavad.
Ekspediitorfirma ATV & TAV Logistika OÜ finantsisti Aivar Korela sõnul nemad kiirest palgatõusust kahjustada ei saa, sest tööliste teenistus sõltub otseselt käibest. Korela näeb probleemi pigem kvalifitseeritud logistikute puudumises.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Keskmine brutokuupalk tõusis kõige rohkem energeetika, gaasi- ja veevarustuses --34,1%. Tunnipalga tõus oli suurim hariduses -- 24,2 %.
Kõige vähem tõusis kuupalk ehituses -- 10,8% ja tunnipalk kalanduses 5,9%.
Kõrgeim brutokuupalk oli finantsvahenduses -- 8170 krooni. Eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes kasvas finantsvahenduse kuupalk 15,6% ja tunnipalk 12,3%.
Kõige madalam brutokuupalk oli põllumajanduses ja jahinduses, 2188 krooni. Eelmise aastaga võrreldes kasvas põllumajanduses ja jahinduses kuupalk 27,7% ja tunnipalk 23,0%. Keskmine brutopalk oli jaanuaris 3669 krooni, veebruaris 3688 krooni ning märtsis 3875 krooni.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 5 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele