Palkade tõus vähendab firmade kasumlikkust

Hanssoni arvates on 19,4protsendiline palgatõus murettekitav. Kindlasti on firmade tulud palkadest vähem kasvanud ning lõpuks peavad paljud ettevõtted hakkama palgapoliitikat muutma, sest vastasel juhul lähevad nad pankrotti, ütles Hansson. Palgatõus peaks inflatsioonile lähemal olema, seletas ta. Normaalne oleks veel 17protsendiline töötasude suurenemine.

Rahakriisi vältimiseks peaksid firmajuhid juba varakult kokkuhoiupoliitikat rakendama, lisas Hansson. Eriti kannatavad palkade tõusuga eksportöörid, sest inflatsiooni tagajärjel nende tulud pigem kahanevad, kui kasvavad.

Ekspediitorfirma ATV & TAV Logistika OÜ finantsisti Aivar Korela sõnul nemad kiirest palgatõusust kahjustada ei saa, sest tööliste teenistus sõltub otseselt käibest. Korela näeb probleemi pigem kvalifitseeritud logistikute puudumises.

Keskmine brutokuupalk tõusis kõige rohkem energeetika, gaasi- ja veevarustuses --34,1%. Tunnipalga tõus oli suurim hariduses -- 24,2 %.

Kõige vähem tõusis kuupalk ehituses -- 10,8% ja tunnipalk kalanduses 5,9%.

Kõrgeim brutokuupalk oli finantsvahenduses -- 8170 krooni. Eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes kasvas finantsvahenduse kuupalk 15,6% ja tunnipalk 12,3%.

Kõige madalam brutokuupalk oli põllumajanduses ja jahinduses, 2188 krooni. Eelmise aastaga võrreldes kasvas põllumajanduses ja jahinduses kuupalk 27,7% ja tunnipalk 23,0%. Keskmine brutopalk oli jaanuaris 3669 krooni, veebruaris 3688 krooni ning märtsis 3875 krooni.