Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palkade tõus vähendab firmade kasumlikkust

    Hansson: väikeettevõtted peavad muutma oma palgapoliitikat

    Hanssoni arvates on 19,4protsendiline palgatõus murettekitav. Kindlasti on firmade tulud palkadest vähem kasvanud ning lõpuks peavad paljud ettevõtted hakkama palgapoliitikat muutma, sest vastasel juhul lähevad nad pankrotti, ütles Hansson. Palgatõus peaks inflatsioonile lähemal olema, seletas ta. Normaalne oleks veel 17protsendiline töötasude suurenemine.
    Rahakriisi vältimiseks peaksid firmajuhid juba varakult kokkuhoiupoliitikat rakendama, lisas Hansson. Eriti kannatavad palkade tõusuga eksportöörid, sest inflatsiooni tagajärjel nende tulud pigem kahanevad, kui kasvavad.
    Ekspediitorfirma ATV & TAV Logistika OÜ finantsisti Aivar Korela sõnul nemad kiirest palgatõusust kahjustada ei saa, sest tööliste teenistus sõltub otseselt käibest. Korela näeb probleemi pigem kvalifitseeritud logistikute puudumises.
    Keskmine brutokuupalk tõusis kõige rohkem energeetika, gaasi- ja veevarustuses --34,1%. Tunnipalga tõus oli suurim hariduses -- 24,2 %.
    Kõige vähem tõusis kuupalk ehituses -- 10,8% ja tunnipalk kalanduses 5,9%.
    Kõrgeim brutokuupalk oli finantsvahenduses -- 8170 krooni. Eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes kasvas finantsvahenduse kuupalk 15,6% ja tunnipalk 12,3%.
    Kõige madalam brutokuupalk oli põllumajanduses ja jahinduses, 2188 krooni. Eelmise aastaga võrreldes kasvas põllumajanduses ja jahinduses kuupalk 27,7% ja tunnipalk 23,0%. Keskmine brutopalk oli jaanuaris 3669 krooni, veebruaris 3688 krooni ning märtsis 3875 krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
DelfinGroupi poolaasta mahud kasvasid järsult
AS DelfinGroupi esimene poolaasta oli ettevõtte ajaloos edukaim periood laenu väljastamisel ja kasutatud kaupade müügis.
AS DelfinGroupi esimene poolaasta oli ettevõtte ajaloos edukaim periood laenu väljastamisel ja kasutatud kaupade müügis.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Riigikogu ratifitseeris Soome ja Rootsi ühinemise NATOga
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Eesti suurendab kaitseväe sõjaaja koosseisu veerandi võrra
Eesti kaitsevägi hakkab lähiaastail välja õpetama veel 10 000 reservväelast, kes sõja puhkemise korral määrataks maakaitse üksustesse.
Eesti kaitsevägi hakkab lähiaastail välja õpetama veel 10 000 reservväelast, kes sõja puhkemise korral määrataks maakaitse üksustesse.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.