Alates käesoleva aasta 1. juunist ootab Eesti ärimehi Ukraina tollipunktides ebameeldiv üllatus. Vastavalt Ukraina tolliameti kirjale nr 267 4. maist 1998 hakati 28 kaubagrupi puhul importijatelt nõudma tolli eeldeklareerimist ning tollimaksu tasumist.

Sellise reegli täitmist nõutakse ka Eesti päritolu kaupade puhul. Ukraina tolliameti vastutavad ametnikud pole seni nõustunud teavitama Eesti Vabariigi suursaatkonda Ukrainas mainitud kirja täpsest sisust.

Eesti firmadelt saadud napi info kohaselt tagastatavat sisse nõutud tollimaks ühe aasta jooksul nende kaupade puhul, mis näiteks vabakaubanduslepingute alusel tollis maksustamisele ei kuulu. Sisuliselt tähendab see üheaastast intressivaba krediiti Ukraina riigile.

Tolli eeldeklareerimist nõudvate kaupade nimekirjas on palju tooteid, mis puudutavad otseselt Eesti eksportööride huve. Nii nõutakse tollimaksu maksmist piiril näiteks külmutatud kala, margariini, vorstide, lihakonservide ja teiste lihatoodete, suhkruga kondiitritoodete (näiteks karamellkompvekid), mahlade, pesu- ja kosmeetikavahendite (välja arvatud seep), plastmasstoodete, paberi ja pabertoodete, meeste- ja naisterõivaste, jalatsite, külmikute, autotarvikute ja tagavaraosade ning mööbli sisseveo puhul.

Kui Ukraina rikkus seni vabakaubanduslepingut põhiliselt siseriiklike rahaliste eelistuste andmisega oma tootjatele, näiteks nende aktsiisimaksust vabastamise või minimaalse tolliväärtuse kehtestamisega, siis alates 1998. aasta algusest on asutud vabakaubanduslepingu põhipunktide rikkumise teele.

Esimeseks sammuks oli Ukraina peaveterinaarinspektori kiri, mis keelab paljude lihatoodete, sealhulgas keeduvorstid, hakkliha, kotletid, pihvid jne, sisseveo. Keeld laieneb ka Eestile, ehkki vabakaubandusleping peaks kehtima kõikide kaubagruppide puhul ilma koguselise piiranguta.

Tollimaksu sissenõudmine tähendab seda, et praegu rikub Ukraina peaaegu kõiki vabakaubanduslepingu põhiartikleid ning seni liberaalseks nimetatud lepingust pole suurt midagi järele jäämas.