Täpselt nädal aega tagasi tõusis toornafta hind järsult pärast teateid, et maailma juhtivad naftatootjad Saudi Araabia, Mehhiko ja Venezuela leppisid kokku vähendada toodangut 450 000 barreli võrra ööpäevas. Sel nädalal teatasid naftatarnete vähendamisaktsiooniga ühinemisest ka Nigeeria ja Iraan. Hinnatõus jäi aga lühikeseks ning eile keskpäevaks oli toornafta hetkehind Londoni rahvusvahelisel naftabörsil langenud reedeselt 13,84 dollarilt 12,27 dollarile barrel.

Analüütikud ja diilerid on toodangukvootide alandamise suhtes skeptilised. Märtsi lõpul kirjutasid 10 naftat eksportivate riikide organisatsiooni (OPEC) liiget alla kommünikeele toodangu vähendamise kohta 1,245 mln barreli võrra ööpäevas. Pariisis asuva rahvusvahelise energiaagentuuri teisipäeval avaldatud uurimuse järgi oli tegelik vähendamine vaid 1,017 mln barrelit. Uurimus näitas taas, et OPECi põhihäda on see, et kokkulepetest ei peeta kinni. Möödunud sügisel alandati toodangukvoote Saudi Araaabia initsiatiivil just sellepärast, et mitmed OPECi liikmed (eriti Vernezuela) eksportisid kokkulepitust enam.

Suuremate naftatootjate toodangu vähendamine pole aidanud vähendada laovarusid suurematel turgudel (USAs ja Euroopas), sest nõudlus kasvab senisest aeglasemalt. Aasia kriisi tõttu on sealne tarbimine järsku kahanenud, aga pakkumise kiiret kahanemist pole olnud. Aasia nõudlus hinnatakse olevat 782 000 barrelit päevas väiksem kui möödunud aastal.

Seda ei korva ka tarbimise kasv teistes regioonides. Rahvusvahelise energiaagentuuri prognoosi kohaselt kasvab ülemaailmne nõudlus nafta järele sel aastal 1,7 protsendi võrra, mis on möödunudaastasest kasvust (2,8%) väiksem.

Tulemas on suvi, mis on tavaliselt naftatoodete tarbimise kasvuperiood. USAs, mis on maailma suurim kütusetarbija ning tarbijate poole pealt olulisim hinnamõjutaja, kasvab tarbimine reeglina hüppeliselt alates iseseisvuspäevast (4. juuli).

Toornafta praegune hinnatase on umbes 6 dollarit madalam sellest, millega OPEC arvestas selle aasta eelarve koostamisel.