• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tootjate äriidees puudub loogika

    Valitsus on otsustanud järgmiseks aastaks eraldada põllumajandus-tootjatele toetuseks 730 miljonit krooni, millest 650 miljonit krooni tahavad tootjad jagada oma äranägemise järgi. Sellist vabadust ei tohi anda, sest on oht, et raha raisatakse lihtsalt ära.
    Üks näide mõttetust investeeringust on tootjate soov kulutada 80 miljonit krooni kahe põllumajandussaadusi töötleva tehase rajamiseks, üks tegeleks liha ja teine piima töötlemisega.
    Tootjad loodavad tehaseid rajades tihendada konkurentsi. Nende esindaja Urmas Laht kinnitab, et tarbijatele tähendab see toiduainete hinna langust, põllumajandustootjatele aga kokkuostuhinna tõusu. Maal muutub elu tulusamaks ja riigil pole vaja enam nii palju toetusi jagada.
    Äriplaan, mille kohaselt tooraine kallinemine muudab lõpptoodangu odavamaks, ei ole elujõuline. Idee ei tundu kuigi usaldusväärne juba sellepärast, et kui uue piima- või lihakombinaadi ehitamine oleks tulus, siis nende ehitamine praegu käiks ja ilma riigi rahata.
    Eesti probleem on töötlejate liigne koondumine. Piima kokkuostuhinna määravad meil kaks suurt -- Ühinenud Meiereid ja ETFC Grupp, kes haldavad olulisemaid tööstusi. Kuigi piima töötlemine on läinud suurte kontsernide kätte, ei tähenda see veel, et meie toiduainetööstuses valitseb monopol. Arvamus, et töötlejad suplevad tänu tekkinud turusituatsioonile rahas ja oma tööstuse loomine võimaldab neilt osa ära korjata, ei pea paika.
    Eestis on kolmkümmend piimatöötlemisettevõtet ja umbes pooled kuuluvad ühistutele ehk nendele, kes soovivad riigi rahaga uusi kombinaate ehitada.
    Häda ei ole tootjatele kuuluvate tööstuste puudumises, pigem selles, et Eesti põllumajanduses on ületootmine. Sadadesse miljonitesse ulatuvate otsetoetuste tõttu see tendents üha süveneb.
    Kui nüüd ehitatakse riigi toel veel kaks kombinaati, mille eesmärk on tootjatelt toodang turuhinnast kallimalt ära osta, siis peab riik hakkama peale piimatootja ka uut töötlejat doteerima.
    Riigil on targem erafirmade doteerimisest hoiduda. Kui see uks lahti tehakse, siis hakkavad selle taga käima ka teiste elualade esindajad.
    Juba on kuulda mööblitöösturite hädakisa, et valitsus ei jaga eksporditoetust. Toetuse all mõistavad nad seda, kui riik tasub kauba tarnijate maksmata jäetud arved.
    Põllumajandustootjatel on mõistlikum koonduda ning mitte riigi ja valitsuse, vaid töötlejate vastu. Seni kuni tootjad tegutsevad üksi või koonduvad ainult riigilt raha väljapressimiseks, ei muutu midagi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.