Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tootjate äriidees puudub loogika

    Valitsus on otsustanud järgmiseks aastaks eraldada põllumajandus-tootjatele toetuseks 730 miljonit krooni, millest 650 miljonit krooni tahavad tootjad jagada oma äranägemise järgi. Sellist vabadust ei tohi anda, sest on oht, et raha raisatakse lihtsalt ära.
    Üks näide mõttetust investeeringust on tootjate soov kulutada 80 miljonit krooni kahe põllumajandussaadusi töötleva tehase rajamiseks, üks tegeleks liha ja teine piima töötlemisega.
    Tootjad loodavad tehaseid rajades tihendada konkurentsi. Nende esindaja Urmas Laht kinnitab, et tarbijatele tähendab see toiduainete hinna langust, põllumajandustootjatele aga kokkuostuhinna tõusu. Maal muutub elu tulusamaks ja riigil pole vaja enam nii palju toetusi jagada.
    Äriplaan, mille kohaselt tooraine kallinemine muudab lõpptoodangu odavamaks, ei ole elujõuline. Idee ei tundu kuigi usaldusväärne juba sellepärast, et kui uue piima- või lihakombinaadi ehitamine oleks tulus, siis nende ehitamine praegu käiks ja ilma riigi rahata.
    Eesti probleem on töötlejate liigne koondumine. Piima kokkuostuhinna määravad meil kaks suurt -- Ühinenud Meiereid ja ETFC Grupp, kes haldavad olulisemaid tööstusi. Kuigi piima töötlemine on läinud suurte kontsernide kätte, ei tähenda see veel, et meie toiduainetööstuses valitseb monopol. Arvamus, et töötlejad suplevad tänu tekkinud turusituatsioonile rahas ja oma tööstuse loomine võimaldab neilt osa ära korjata, ei pea paika.
    Eestis on kolmkümmend piimatöötlemisettevõtet ja umbes pooled kuuluvad ühistutele ehk nendele, kes soovivad riigi rahaga uusi kombinaate ehitada.
    Häda ei ole tootjatele kuuluvate tööstuste puudumises, pigem selles, et Eesti põllumajanduses on ületootmine. Sadadesse miljonitesse ulatuvate otsetoetuste tõttu see tendents üha süveneb.
    Kui nüüd ehitatakse riigi toel veel kaks kombinaati, mille eesmärk on tootjatelt toodang turuhinnast kallimalt ära osta, siis peab riik hakkama peale piimatootja ka uut töötlejat doteerima.
    Riigil on targem erafirmade doteerimisest hoiduda. Kui see uks lahti tehakse, siis hakkavad selle taga käima ka teiste elualade esindajad.
    Juba on kuulda mööblitöösturite hädakisa, et valitsus ei jaga eksporditoetust. Toetuse all mõistavad nad seda, kui riik tasub kauba tarnijate maksmata jäetud arved.
    Põllumajandustootjatel on mõistlikum koonduda ning mitte riigi ja valitsuse, vaid töötlejate vastu. Seni kuni tootjad tegutsevad üksi või koonduvad ainult riigilt raha väljapressimiseks, ei muutu midagi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Porsche aktsia odavnes alla IPO hinna
Porsche aktsia sulgus täna 81,8 eurol, mis on 70 eurosenti alla IPO hinna.
Porsche aktsia sulgus täna 81,8 eurol, mis on 70 eurosenti alla IPO hinna.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.