Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sõiduautode liisimine võib odavneda

    Valitsus kaalub kapitalirendi soodustamist

    Valitsus on seda ettepanekut kahel korral arutanud, kuid pole seni otsust vastu võtnud, lausus eile rahandusministeeriumi kaudsete maksude talituse juhataja Ain Ulmre. Tema hinnangul riik kapitalirendilt käibemaksu maha arvamisega palju raha ei kaota.
    Ulmre sõnul tuleks samas nii kapitali- kui kasutusrendilt käibemaksu mahaarvamine siduda ametiautode isiklikeks sõitudeks kasutamise maksustamisega.
    Tänavu esimesel poolaastal moodustas sõiduautode liisimine liisingufirmade portfellist 31,3 protsenti. Kehtivad liisingulepingud on 12 500 sõiduauto kohta, sellest umbes 4000 on liisitud kapitalirendiga.
    Liisingufirmade liidu tegevdirektor Reet Hääl polnud eile veel rahandusministeeriumi eelnõust kuulnud. Samas ütles ta, et kui selline eelnõu peaks riigikogus vastu võetama, on see positiivne.
    «Meie oleme teinud ammu ettepaneku ühtlustada maksusüsteem ja korjata need maksud mujalt kokku,» sõnas Hääl. «Käibemaks ei ole instrument, millega reguleerida autode ostmist.»
    Kui mõlema rendiliigi puhul saab käibemaksu maha arvata, hakkab autode kasutus- ja kapitalirenti puudutav informatsioon kajastama tegelikkust, leidis Reet Hääl. «Pole saladus, et praegu kasutab eraisik sõbra firmat, et autot käibemaksu võrra odavamalt kätte saada,» lisas ta.
    Hääl ütles, et liisingufirmade liit on teinud rahandusministeeriumile ettepaneku maksta mootorikütuselt käibemaksu tagasi nendele firmadele, kes peavad sõidupäevikut töö- ja erasõitude kohta. See stimuleeriks sõidupäevikut pidama, lausus ta.
    Seni arvatakse käibemaksu maha autode soetamisel kasutusrendi abil. Kui kasutusrendiga ostetud auto kasutaja lepingu lõppedes sõiduki jääkväärtusega välja ostab, peab ta käibemaksu tasuma vaid jääkväärtuse pealt. Näiteks 180 000 krooni maksev sõiduauto on kasutusrendiga umbes 20 000 krooni odavam. Kasutusrenti kasutab soodsa rendivormina enamik ettevõtteid.
    Liisijatel soodsad kindlustushinnad
    ASi Hansa Capital turundusjuht Agnes Makk ütles, et esimest nädalat tegutsev Kindlustusmaakleri OÜ ostab kindlustusseltsidelt suurtes kogustes kindlustusteenuseid odava hinnaga sisse ja see võimaldab saada ka liisingulepingu sõlminud kliendil soodsamat teenust.
    Kindlustusmaakleri juhataja Kaido Tõnisson sõnas, et võrreldes kindlustusseltside pakutava hinnaga võib maaklerifirma kaudu kindlustamine olla 10--15% odavam. Esialgu alustatakse liisitud sõiduautode, ehitusseadmete ja masinate kindlustamisega, lisas ta.
    Tõnisson tõdes, et teist liisingufirma kõrval töötavat kindlustusvahendajat Eestis pole.
    ASi Leks Kindlustus avalike suhete juht Riivo Saarna väitis, et kindlustusmaaklerifirmade teenused pole kliendile odavamad. «Kuigi seltsilt saab vahendaja toote soodsama hinnaga, tekivad talle endale administreerimise kulud, mis toote lõpphinda taas tõstavad,» põhjendas ta.
    Samas ütles Saarna, et konkureeriv toote pakkuja ei lähe vastuollu kindlustusseltsi huvidega, kuna pakutav toode suurendab kindlustusseltsi käivet.
    Hansa Liisingu Grupi seitsme kuu puhaskasum oli 123,7 mln krooni, mis on 1,3 korda suurem terve eelmise aasta jooksul teenitud kasumist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Morgan Stanley tõstis Wise’i hinnasihti
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Raadiohommikus: langeval aktsiaturul paistavad ostukohad
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.