Valitsus on seda ettepanekut kahel korral arutanud, kuid pole seni otsust vastu võtnud, lausus eile rahandusministeeriumi kaudsete maksude talituse juhataja Ain Ulmre. Tema hinnangul riik kapitalirendilt käibemaksu maha arvamisega palju raha ei kaota.

Ulmre sõnul tuleks samas nii kapitali- kui kasutusrendilt käibemaksu mahaarvamine siduda ametiautode isiklikeks sõitudeks kasutamise maksustamisega.

Tänavu esimesel poolaastal moodustas sõiduautode liisimine liisingufirmade portfellist 31,3 protsenti. Kehtivad liisingulepingud on 12 500 sõiduauto kohta, sellest umbes 4000 on liisitud kapitalirendiga.

Liisingufirmade liidu tegevdirektor Reet Hääl polnud eile veel rahandusministeeriumi eelnõust kuulnud. Samas ütles ta, et kui selline eelnõu peaks riigikogus vastu võetama, on see positiivne.

«Meie oleme teinud ammu ettepaneku ühtlustada maksusüsteem ja korjata need maksud mujalt kokku,» sõnas Hääl. «Käibemaks ei ole instrument, millega reguleerida autode ostmist.»

Kui mõlema rendiliigi puhul saab käibemaksu maha arvata, hakkab autode kasutus- ja kapitalirenti puudutav informatsioon kajastama tegelikkust, leidis Reet Hääl. «Pole saladus, et praegu kasutab eraisik sõbra firmat, et autot käibemaksu võrra odavamalt kätte saada,» lisas ta.

Hääl ütles, et liisingufirmade liit on teinud rahandusministeeriumile ettepaneku maksta mootorikütuselt käibemaksu tagasi nendele firmadele, kes peavad sõidupäevikut töö- ja erasõitude kohta. See stimuleeriks sõidupäevikut pidama, lausus ta.

Seni arvatakse käibemaksu maha autode soetamisel kasutusrendi abil. Kui kasutusrendiga ostetud auto kasutaja lepingu lõppedes sõiduki jääkväärtusega välja ostab, peab ta käibemaksu tasuma vaid jääkväärtuse pealt. Näiteks 180 000 krooni maksev sõiduauto on kasutusrendiga umbes 20 000 krooni odavam. Kasutusrenti kasutab soodsa rendivormina enamik ettevõtteid.

Liisijatel soodsad kindlustushinnad

ASi Hansa Capital turundusjuht Agnes Makk ütles, et esimest nädalat tegutsev Kindlustusmaakleri OÜ ostab kindlustusseltsidelt suurtes kogustes kindlustusteenuseid odava hinnaga sisse ja see võimaldab saada ka liisingulepingu sõlminud kliendil soodsamat teenust.

Kindlustusmaakleri juhataja Kaido Tõnisson sõnas, et võrreldes kindlustusseltside pakutava hinnaga võib maaklerifirma kaudu kindlustamine olla 10--15% odavam. Esialgu alustatakse liisitud sõiduautode, ehitusseadmete ja masinate kindlustamisega, lisas ta.

Tõnisson tõdes, et teist liisingufirma kõrval töötavat kindlustusvahendajat Eestis pole.

ASi Leks Kindlustus avalike suhete juht Riivo Saarna väitis, et kindlustusmaaklerifirmade teenused pole kliendile odavamad. «Kuigi seltsilt saab vahendaja toote soodsama hinnaga, tekivad talle endale administreerimise kulud, mis toote lõpphinda taas tõstavad,» põhjendas ta.

Samas ütles Saarna, et konkureeriv toote pakkuja ei lähe vastuollu kindlustusseltsi huvidega, kuna pakutav toode suurendab kindlustusseltsi käivet.

Hansa Liisingu Grupi seitsme kuu puhaskasum oli 123,7 mln krooni, mis on 1,3 korda suurem terve eelmise aasta jooksul teenitud kasumist.