Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suurtootjad eiravad messi
«Meile ei paku see mess huvi, mõttekam on sama raha kulutada välismessidel osalemiseks,» ütles ASi Viru Rand infojuht Lilian Niitsoo. «Meid huvitab uute ekspordipartnerite leidmine, kuid neid Eesti toidumessilt ei leia.»
Tiina Altmets ASist Kalev ütles, et Eestist uute partnerite leidmine on toidumessil väga ebatõenäoline. «Eelmise aasta messist polnud meile mingit kasu,» tõdes ta.
Leiburi müügidirektor Heikki Põhi ütles, et Leibur on piisavalt tuntud firma ja ei pea sellepärast vajalikuks toidumessil osalemist. «Ka messi korralduslik pool jätab soovida -- külastajad käivad kottidega ringi ja meie peame neid toitma,» kirjeldas ta.
Leibur ei osale toidumessil kolmandat aastat.
Põhi pidas messil osalemist ka liiga kalliks. «Korraliku suure boksi puhul oleks väljaminek 300 000--400 000 krooni, kuid me ei pea sellist kulutust põhjendatuks,» ütles ta. «Väikse boksiga jälle ei sobiks meie kaliibriga firmal esineda.»
Toidumessi direktor Tiit Sarv märkis, et messil osalemise teeb firmadele kalliks näiteks stendide kujundus, disainerite kasutamine ja personalikulud. Messipinna üür moodustab kuludest Sarve sõnul umbes kolmandiku. «Mullusega võrreldes on messipinna üür tõusnud 5--8%,» sõnas Sarv.
Minimaalne summa, mille eest saab üürida pinda, on Sarve ütlusel 20 000 krooni. «Olen nõus, et ettevõttel pole mõtet kulutada igal aastal messil osalemiseks paarsada tuhat krooni,» leidis ta.
Toidumessil osaleb tänavu 300 firmat, mis on veidi rohkem kui eelmisel aastal. 125 osalejat on väljastpoolt Eestit.