• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suurtootjad eiravad messi

    «Meile ei paku see mess huvi, mõttekam on sama raha kulutada välismessidel osalemiseks,» ütles ASi Viru Rand infojuht Lilian Niitsoo. «Meid huvitab uute ekspordipartnerite leidmine, kuid neid Eesti toidumessilt ei leia.»
    Tiina Altmets ASist Kalev ütles, et Eestist uute partnerite leidmine on toidumessil väga ebatõenäoline. «Eelmise aasta messist polnud meile mingit kasu,» tõdes ta.
    Leiburi müügidirektor Heikki Põhi ütles, et Leibur on piisavalt tuntud firma ja ei pea sellepärast vajalikuks toidumessil osalemist. «Ka messi korralduslik pool jätab soovida -- külastajad käivad kottidega ringi ja meie peame neid toitma,» kirjeldas ta.
    Leibur ei osale toidumessil kolmandat aastat.
    Põhi pidas messil osalemist ka liiga kalliks. «Korraliku suure boksi puhul oleks väljaminek 300 000--400 000 krooni, kuid me ei pea sellist kulutust põhjendatuks,» ütles ta. «Väikse boksiga jälle ei sobiks meie kaliibriga firmal esineda.»
    Toidumessi direktor Tiit Sarv märkis, et messil osalemise teeb firmadele kalliks näiteks stendide kujundus, disainerite kasutamine ja personalikulud. Messipinna üür moodustab kuludest Sarve sõnul umbes kolmandiku. «Mullusega võrreldes on messipinna üür tõusnud 5--8%,» sõnas Sarv.
    Minimaalne summa, mille eest saab üürida pinda, on Sarve ütlusel 20 000 krooni. «Olen nõus, et ettevõttel pole mõtet kulutada igal aastal messil osalemiseks paarsada tuhat krooni,» leidis ta.
    Toidumessil osaleb tänavu 300 firmat, mis on veidi rohkem kui eelmisel aastal. 125 osalejat on väljastpoolt Eestit.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.