Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Moe piiritusetehast kosib metsaülem

    Moe piiritusetehas müüs aasta esimese kaheksa kuuga 2,1 miljonit liitrit piiritust, millest kolmandik turustati Eestis. Seega sai riik selle ajaga ettevõttelt ainuüksi aktsiisimaksudena üle 80 miljoni krooni -- see on üle kahe korra rohkem kui Moe tehase käive.
    Kes siis ostab selle riigieelarvele üsnagi olulise ettevõtte? Moe piiritusetehase eraosaniku OÜ Tulivesi esindaja Leonid Jakerson ja ka piiritusetehase nõukogu esimees vandeadvokaat Urmas Arumäe on veendunud, et Tulivesil on piiritusetehase riigiaktsiate erastamisel ostueesõigus.
    Seega käib protsess nii, et erastamisagentuur korraldab Moe piiritusetehase aktsiate erastamiseks eelläbirääkimistega kirjaliku enampakkumise, valib parima välja ning sõlmib võitjaga lepingu. Seejärel saadab agentuur sõlmitud lepingu ärakirja OÜ-le Tulivesi, kellel on kaks kuud aega otsustada, kas ostetakse samadel tingimustel aktsiad.
    Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet väidab, et sellist ostueesõigust Tulivesil pole. «Igal juhul on see küsimus vaieldav,» kinnitab ta.
    Sarnet kardab, et andes Tulivesile ostueesõiguse, väheneks Moe piiritusetehase aktsiate väärtus ja riik teeniks vähem.
    Kui palju piiritusetehase erastamisest raha laekub, selgub enampakkumisel, ilmselt loodetakse enam kui Tulivesi kolmandiku aktsiate eest makstud 3 miljonit krooni.
    Tulivesi on teatanud, et kui neil ei lasta kasutada ostueesõigust, pöördutakse kohtusse.
    Kui 1997. aasta mai lõpus sai avalikkus teada, et seni täielikult riigile kuulunud Moe piiritusetehasest kuulub kolmandik OÜ-le Balti Põrand (hiljem sai firma uue nime -- OÜ Tulivesi Invest), vajus riigiametnikel suu lahti. Keegi ei osanud karta, et ajal, kui riigikogu polnud veel välja mõelnud, kas piiritusetehas erastada või mitte, seda juba eraomanikele müüakse.
    Erastamise tagamaid teadis vaid majandusminister Jaak Leimann. Tema ja Urmas Arumäe heakskiidul märkis OÜ Balti Põrand (Tulivesi) 3 miljoni krooni eest aktsiaid ning omandas kolmandiku ettevõttest.
    Moe tehase vähemusaktsiatele pretendeerisid veel Ühinenud Meiereid, hiljem Rakvere piiritusetehase erastanud ETFC Grupp, Soome OY, OÜ Glenkor ja AS Spalles.
    Poliitilised ringkonnad kritiseerisid Leimanni, et asja salajas toimetati ja et minister ületas oma volitusi, kuid tegu oli tehtud. Leimann põhjendas Moe piiritusetehase erastamise ootamatust ettevõtte probleemidega piirituse turustamisel.
    Moe piiritusetehase juhatuse esimees Arvo Antropov jäi valitud investorist rääkides alati kidakeelseks. Praegu veedab Antropov pensionipõlve Soomes.
    Põhjus, miks Moe piiritusetehasele kiirelt eraomanikku otsiti, oli rahas.
    Eesti piiritusetootjate põhiline välisturg on Kasahstanis. Samas hakkas Venemaa valitsus nõudma Eesti piiritusetootjailt Venemaalt kauba läbiviimise eest tagatist sealse tolliameti arvele, mis oli 7,5 eküüd ehk 113 krooni liitri kohta.
    Et Moe ja tollal töötav Rakvere piiritusetehas viisid Kasahstani piiritust tavaliselt kahe 65 000-liitrise tsisternvaguni kaupa, tuli Venemaa tolli arvele jätta hoiule korraga 15 miljonit krooni. Sellist raha piiritusetootjal ei olnud ja eksport seisis.
    Moe piiritusetehase juhatuse esimees Enno Harmipaik kinnitab, et Tulivesi tõi raha ja vajalikud garantiikirjad. Praegu ekspordibki Moe tehas enamuse toodangust Kasahstani.
    Kes siis ikkagi on OÜ Tulivesi omanikud, kes võivad endale lubada 15 miljoni krooni hoidmist Venemaa tolliameti arvel?
    «Moe aktsiad ostis üks Eesti firma, mille omanikuks on üks Eesti eraisik,» sõnas Jakerson poolteist aastat tagasi.
    Praegu selgitab Jakerson, et tema ongi ametlikult omanik ja ta töötab USAs elavate väliseestlaste Paul Westersteini ja Valentin Koldre huvides.
    Teistel andmetel on OÜs Tulivesi lisaks Valentin Koldrele ka tema poeg.
    Valentin Koldre ei ole tüüpiline neljakümnendatel emigreerunud väliseestlane, vaid ta kolis USAsse kaheksakümnendate lõpus. Enne seda töötas Koldre pikka aega Tallinna rohelise vööndi metsamajandi peametsaülemana.
    Vanad töökaaslased teavad meenutada, et Koldre oli väga korrektne ja samas mõjukas tegelane Eestis, kellel oli suur tutvusringkond ning head sidemed läänes ja idas.
    Omal ajal vanade autode vastu fanaatilist huvi tundnud Koldre sõitis nõukogude ajal ringi tavainimeste jaoks unelmate masinatena paistnud sõidukitega.
    Ehkki endine metsaülem on tuntud, omab sidemeid ja positsiooni ning käib üsna sageli Eestis, ei usu keegi vanadest kolleegidest, et ta piirituseäriga seotud võiks olla. Pigem arvatakse Tulivesi olevat rohkem Koldre poja äri.
    Moe piiritusetehase tegevjuht Enno Harmipaik imestab, et kolmandiku piiritusetehase omaniku ümber on saladuseloor.
    Kohe algusest peale oli kokku lepitud, et ettevõtte nõukogu koosolekul peab istuma ka kaks Tulivesi esindajat. Valentin Koldre on iga kuu kohal olnud, kinnitab Harmipaik.
    Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet tunnistab, et tema ei tea, kes on hetkel kolmandikku Moe piiritusetehase aktsiaid hoidva OÜ Tulivesi omanikud.
    Ta märgib samas, et kui Moe piiritusetehase aktsiad võetakse erastamisnimekirja, hakkab agentuur ka Tulivesi tausta uurima.
    Möödunud nädalal Eestis viibinud Valentin Koldrega sai pühapäevaks intervjuu kokku lepitud, kuid see jäi ära. Tänaseks on vanahärra tagasi Ühendriikides.
    Telefonitsi ütles Koldre, et tema ise ja ta partner on soliidsed ärimehed ning midagi varjata neil küll pole.
    Jaak Leimann
    majandusminister
    Otsustas kolmandiku Moe piiritusetehasest ootamatult müüa, põhjendades seda ettevõtte rahahädaga. Otsus võib tähendada kogu Moe tehase müüki OÜ-le Tulivesi.
    Leonid Jakerson
    jurist
    Moe eraosaniku Tulivesi ametlik omanik äriregistri järgi. Tegelikult esindab emigreerunud eestlastest osanike ärihuve.
    1801 töötas Moe viinaköök
    1887 Moe mõisahärra Jakob Kurberg rajas tolle aja kohta tipptehnoloogial töötava piiritusetehase
    1971 Moe piiritusetehas oli üks paljudest Liviko koosseisus olnud piiritusetehastest
    1993 eraldati piiritusetehas Livikost ja loodi iseseisev RE Moe Piiritusetehas
    1995 jaanuaris moodustati RAS Moe Piiritusetehas
    1996 augustis loodi AS Moe Piiritusetehas, mille kõik aktsiad kuulusid riigile
    1997 aprillis-mais kaasati aktsiakapitali laiendamise teel aktsionäriks OÜ Balti Põrand (praegune OÜ Tulivesi Invest)
    1998 märtsis lahkub piiritusetehase senine juht Arvo Antropov
    1999 esimene pool (prognoos) Moe piiritusetehas on täielikult erastatud
  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Inteli aktsia odavnes pärast nõrga prognoosi avaldamist
Tehnoloogiaettevõte Intel avaldas neljapäeval selle aasta esimese kvartali tulemused, mis ületas Wall Streeti ootuseid aktsiakasumi puhul, kuid müügitulu jäi eeldatust väiksemaks.
Tehnoloogiaettevõte Intel avaldas neljapäeval selle aasta esimese kvartali tulemused, mis ületas Wall Streeti ootuseid aktsiakasumi puhul, kuid müügitulu jäi eeldatust väiksemaks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Kohus jättis Merko vaidluses riigiga tühjade pihkudega
Tallinna halduskohus, mis korra juba pikale veninud vaidluses riigilt Merkole pea miljoni kahjuhüvitist välja mõistis, jättis värske otsusega ehitusfirma kaebuse rahuldamata.
Tallinna halduskohus, mis korra juba pikale veninud vaidluses riigilt Merkole pea miljoni kahjuhüvitist välja mõistis, jättis värske otsusega ehitusfirma kaebuse rahuldamata.