• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Moe piiritusetehast kosib metsaülem

    Moe piiritusetehas müüs aasta esimese kaheksa kuuga 2,1 miljonit liitrit piiritust, millest kolmandik turustati Eestis. Seega sai riik selle ajaga ettevõttelt ainuüksi aktsiisimaksudena üle 80 miljoni krooni -- see on üle kahe korra rohkem kui Moe tehase käive.
    Kes siis ostab selle riigieelarvele üsnagi olulise ettevõtte? Moe piiritusetehase eraosaniku OÜ Tulivesi esindaja Leonid Jakerson ja ka piiritusetehase nõukogu esimees vandeadvokaat Urmas Arumäe on veendunud, et Tulivesil on piiritusetehase riigiaktsiate erastamisel ostueesõigus.
    Seega käib protsess nii, et erastamisagentuur korraldab Moe piiritusetehase aktsiate erastamiseks eelläbirääkimistega kirjaliku enampakkumise, valib parima välja ning sõlmib võitjaga lepingu. Seejärel saadab agentuur sõlmitud lepingu ärakirja OÜ-le Tulivesi, kellel on kaks kuud aega otsustada, kas ostetakse samadel tingimustel aktsiad.
    Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet väidab, et sellist ostueesõigust Tulivesil pole. «Igal juhul on see küsimus vaieldav,» kinnitab ta.
    Sarnet kardab, et andes Tulivesile ostueesõiguse, väheneks Moe piiritusetehase aktsiate väärtus ja riik teeniks vähem.
    Kui palju piiritusetehase erastamisest raha laekub, selgub enampakkumisel, ilmselt loodetakse enam kui Tulivesi kolmandiku aktsiate eest makstud 3 miljonit krooni.
    Tulivesi on teatanud, et kui neil ei lasta kasutada ostueesõigust, pöördutakse kohtusse.
    Kui 1997. aasta mai lõpus sai avalikkus teada, et seni täielikult riigile kuulunud Moe piiritusetehasest kuulub kolmandik OÜ-le Balti Põrand (hiljem sai firma uue nime -- OÜ Tulivesi Invest), vajus riigiametnikel suu lahti. Keegi ei osanud karta, et ajal, kui riigikogu polnud veel välja mõelnud, kas piiritusetehas erastada või mitte, seda juba eraomanikele müüakse.
    Erastamise tagamaid teadis vaid majandusminister Jaak Leimann. Tema ja Urmas Arumäe heakskiidul märkis OÜ Balti Põrand (Tulivesi) 3 miljoni krooni eest aktsiaid ning omandas kolmandiku ettevõttest.
    Moe tehase vähemusaktsiatele pretendeerisid veel Ühinenud Meiereid, hiljem Rakvere piiritusetehase erastanud ETFC Grupp, Soome OY, OÜ Glenkor ja AS Spalles.
    Poliitilised ringkonnad kritiseerisid Leimanni, et asja salajas toimetati ja et minister ületas oma volitusi, kuid tegu oli tehtud. Leimann põhjendas Moe piiritusetehase erastamise ootamatust ettevõtte probleemidega piirituse turustamisel.
    Moe piiritusetehase juhatuse esimees Arvo Antropov jäi valitud investorist rääkides alati kidakeelseks. Praegu veedab Antropov pensionipõlve Soomes.
    Põhjus, miks Moe piiritusetehasele kiirelt eraomanikku otsiti, oli rahas.
    Eesti piiritusetootjate põhiline välisturg on Kasahstanis. Samas hakkas Venemaa valitsus nõudma Eesti piiritusetootjailt Venemaalt kauba läbiviimise eest tagatist sealse tolliameti arvele, mis oli 7,5 eküüd ehk 113 krooni liitri kohta.
    Et Moe ja tollal töötav Rakvere piiritusetehas viisid Kasahstani piiritust tavaliselt kahe 65 000-liitrise tsisternvaguni kaupa, tuli Venemaa tolli arvele jätta hoiule korraga 15 miljonit krooni. Sellist raha piiritusetootjal ei olnud ja eksport seisis.
    Moe piiritusetehase juhatuse esimees Enno Harmipaik kinnitab, et Tulivesi tõi raha ja vajalikud garantiikirjad. Praegu ekspordibki Moe tehas enamuse toodangust Kasahstani.
    Kes siis ikkagi on OÜ Tulivesi omanikud, kes võivad endale lubada 15 miljoni krooni hoidmist Venemaa tolliameti arvel?
    «Moe aktsiad ostis üks Eesti firma, mille omanikuks on üks Eesti eraisik,» sõnas Jakerson poolteist aastat tagasi.
    Praegu selgitab Jakerson, et tema ongi ametlikult omanik ja ta töötab USAs elavate väliseestlaste Paul Westersteini ja Valentin Koldre huvides.
    Teistel andmetel on OÜs Tulivesi lisaks Valentin Koldrele ka tema poeg.
    Valentin Koldre ei ole tüüpiline neljakümnendatel emigreerunud väliseestlane, vaid ta kolis USAsse kaheksakümnendate lõpus. Enne seda töötas Koldre pikka aega Tallinna rohelise vööndi metsamajandi peametsaülemana.
    Vanad töökaaslased teavad meenutada, et Koldre oli väga korrektne ja samas mõjukas tegelane Eestis, kellel oli suur tutvusringkond ning head sidemed läänes ja idas.
    Omal ajal vanade autode vastu fanaatilist huvi tundnud Koldre sõitis nõukogude ajal ringi tavainimeste jaoks unelmate masinatena paistnud sõidukitega.
    Ehkki endine metsaülem on tuntud, omab sidemeid ja positsiooni ning käib üsna sageli Eestis, ei usu keegi vanadest kolleegidest, et ta piirituseäriga seotud võiks olla. Pigem arvatakse Tulivesi olevat rohkem Koldre poja äri.
    Moe piiritusetehase tegevjuht Enno Harmipaik imestab, et kolmandiku piiritusetehase omaniku ümber on saladuseloor.
    Kohe algusest peale oli kokku lepitud, et ettevõtte nõukogu koosolekul peab istuma ka kaks Tulivesi esindajat. Valentin Koldre on iga kuu kohal olnud, kinnitab Harmipaik.
    Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet tunnistab, et tema ei tea, kes on hetkel kolmandikku Moe piiritusetehase aktsiaid hoidva OÜ Tulivesi omanikud.
    Ta märgib samas, et kui Moe piiritusetehase aktsiad võetakse erastamisnimekirja, hakkab agentuur ka Tulivesi tausta uurima.
    Möödunud nädalal Eestis viibinud Valentin Koldrega sai pühapäevaks intervjuu kokku lepitud, kuid see jäi ära. Tänaseks on vanahärra tagasi Ühendriikides.
    Telefonitsi ütles Koldre, et tema ise ja ta partner on soliidsed ärimehed ning midagi varjata neil küll pole.
    Jaak Leimann
    majandusminister
    Otsustas kolmandiku Moe piiritusetehasest ootamatult müüa, põhjendades seda ettevõtte rahahädaga. Otsus võib tähendada kogu Moe tehase müüki OÜ-le Tulivesi.
    Leonid Jakerson
    jurist
    Moe eraosaniku Tulivesi ametlik omanik äriregistri järgi. Tegelikult esindab emigreerunud eestlastest osanike ärihuve.
    1801 töötas Moe viinaköök
    1887 Moe mõisahärra Jakob Kurberg rajas tolle aja kohta tipptehnoloogial töötava piiritusetehase
    1971 Moe piiritusetehas oli üks paljudest Liviko koosseisus olnud piiritusetehastest
    1993 eraldati piiritusetehas Livikost ja loodi iseseisev RE Moe Piiritusetehas
    1995 jaanuaris moodustati RAS Moe Piiritusetehas
    1996 augustis loodi AS Moe Piiritusetehas, mille kõik aktsiad kuulusid riigile
    1997 aprillis-mais kaasati aktsiakapitali laiendamise teel aktsionäriks OÜ Balti Põrand (praegune OÜ Tulivesi Invest)
    1998 märtsis lahkub piiritusetehase senine juht Arvo Antropov
    1999 esimene pool (prognoos) Moe piiritusetehas on täielikult erastatud
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vadim Orlov: Narva arengu võtmeküsimus on, kuidas tõsta keskmist palgataset
Narva vajab uusi ettevõtteid, mille ärimudel ei põhine odaval tööjõul, kirjutab Narva tööstuspargi juht ja linnavolikogu kandidaat valimisliidust "Katri Raigi nimekiri" Vadim Orlov vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Narva vajab uusi ettevõtteid, mille ärimudel ei põhine odaval tööjõul, kirjutab Narva tööstuspargi juht ja linnavolikogu kandidaat valimisliidust "Katri Raigi nimekiri" Vadim Orlov vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Nafta hind tõuseb kuuendat päeva ja lõppu ei paista
Brenti toornafta jätkas täna kiiret tõusu ja ületas 80 dollari taseme, sest nõudlus ületab jätkuvalt pakkumist ning varud vähenevad, vahendab Reuters.
Brenti toornafta jätkas täna kiiret tõusu ja ületas 80 dollari taseme, sest nõudlus ületab jätkuvalt pakkumist ning varud vähenevad, vahendab Reuters.
Soome tööampsufirma kasutab Eestit katsepolügoonina
Soome suurim tööjõudu vahendav platvorm Treamer alustas Euroopasse laienemist Eestist, mis on nende jaoks katseturg.
Soome suurim tööjõudu vahendav platvorm Treamer alustas Euroopasse laienemist Eestist, mis on nende jaoks katseturg.
Sotsiaaldemokraadid võitsid napi eduga Saksa valimised
Aegade kõige kehvema valimistulemuse saanud Kristlik-Demokraatlikku Liitu (CDU) edestas Saksa valimistel Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) vaid 1,6 protsendiga.
Aegade kõige kehvema valimistulemuse saanud Kristlik-Demokraatlikku Liitu (CDU) edestas Saksa valimistel Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) vaid 1,6 protsendiga.