Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valmis taastama majandussuhteid

    Intervjuu Venemaa asepeaministri Valentina Matvijenkoga

    Millise hinnangu annate Eesti-Vene suhete hetkeseisule?
    Pean kahjuks konstateerima, et meie suhetesse pole veel tekkinud vajalikku dünaamikat. Loodan väga, et valitsustevahelise komisjoni esimene ühisistung Tallinnas annab Vene--Eesti suhetele tugeva positiivse tõuke.
    Millised tulemusi soovite ühiskomisjonis saavutada?
    Minu jaoks on prioriteetne majanduslepingute allakirjutamine. Ma ei taha ennast kellegagi vastandada, aga pean oma isiklikuks kohustuseks, et minu kaasesimeheks olemise ajal toimuksid lõpuks ometi konkreetsed ja positiivsed muudatused.
    Olen pragmaatiline inimene, kellel pole kalduvust palju rääkida -- soovin palju korda saata. Eeldan iga probleemi põhjalik-ku tundmaõppimist ja tegevusplaani koostamist. Soovin, et saaksin koos kolleegiga mingi aja pärast öelda, mida me teinud oleme.
    Näen oma ühe kohustusena jälgida, et ministeeriumid täidaksid komisjoni otsuseid. Seni juhtus sageli, et kohtumise järel kadusid lahendused ametkondades ära.
    Soovin, et see, milles kokku lepime, täidetaks mõlemalt poolt. Kui saavutame heade tulemustega majandus-
    koostöö riikide vahel, on see ka poliitiliste küsimuste lahendamise eelduseks.
    Millal ja millistel tingimustel on Venemaa valmis loobuma topelttollide kasutamisest Eesti suhtes?
    Tolliküsimused on seotud kogu majandusküsimuste plokiga. Kahjuks pole seni Venemaa ja Eesti vahel sõlmitud majanduskoostöö lepingut, topeltmaksusta-
    mise vältimise ja investeeringute kaitse lepingut.
    Venemaa ei ole huvitatud majandusküsimuste lahendamise pidurdamisest. Hiljuti toimunud ühiskomisjoni Venemaa poolsel nõupidamisel avaldasid nii Venemaa rahandus- kui majandusministeeriumi esindajad valmisolekut valmistada majanduslepingud ette kiirendatud tempos.
    Mida peab Eesti tegema, et sõlmida Venemaaga majanduslepingud?
    Palun peaminister Mart Siimanni, et ta annaks omalt poolt ministeeriumidele korralduse kiirendada probleemide lahendamist. Olulisi arvamuste lahknevusi meil majanduslepingute sõlmimise küsimuses pole.
    Tulemus sõltub sellest, kuivõrd kohtame Eesti valmisolekut lahendada meie kaasmaalaste probleeme. Soovime, et kodakondsus antaks Eestis elavatele sõjaväepensionäridele ja venekeelsete perede Eestis sündinud lastele.
    Üks valupunkte on ka Aleksander Nevski katedraali üleandmine õigusjärgsele omanikule. Keegi ei saa vaidlustada katedraali õigusjärgset kuulumist Moskva patriarhaadi alluvuses olevale Vene õigeusu kirikule.
    Saan aru, et need küsimused pole Eestile nii lihtsad, kuid loodan sellegipoolest Eesti valitsuse ja parlamendi vastutulelikkusele.
    Arvestage, et meil on avalik arvamus ja oma riigiduuma. Kui mul pole võimalik näidata, et venelaste õiguste osas toimub Eestis konkreetne edasiminek, satume majandusküsimuste lahendamisel duumas suurte raskuste ette.
    Milliseid positiivseid eeldusi näete suhete arenguks?
    Kui vaadata majandust poliitikast eraldi, siis on tuntav vastastikune huvi majandussuhete arendamise vastu. Venemaa on Eesti välismajanduspartnerite seas praegu teisel kohal.
    Vene turg jääb ka edaspidi suure potentsiaaliga turuks ennekõike Eesti toidukaupadele. Meie omakorda oleme huvitatud Vene kaupade liikumisest Eesti turule.
    Investeeringute poolest Eesti ettevõtlusesse omab Venemaa minu andmetel kolmandat kohta. Terve rida ettevõtteid, nagu Gazprom, Agrohiminvest, Uhtinski naftakombinaat, on Eestisse teinud suuri kapitali-
    mahutusi. Senised investeeringud pole võimaluste piir.
    Venemaa on samal ajal huvitatud Eesti kapitali sissevoolust. Pakume Eestile allakirjutamiseks piiriäärsete alade koostöö lepingut, mis soosiks esmajoones Leningradi oblasti ja Eesti maakondade koostööd.
    Kõne alla võiks tulla koostööleping Eesti majandus-
    ministeeriumi ja Leningradi oblasti vahel, samuti Narva ja Ivangorodi koostööleping.
    Kuidas võib mõjutada Eesti-Vene suhete arengut Eesti valitsuse tõenäoline vahetumine märtsis toimuvate valimiste järel?
    Eestis ei ole mõjukate poliitiliste jõudude seas erakondi, kelle edu oleks Venemaale vastuvõetamatu.
    Usun, et iga Eesti valitsus peab Venemaaga heanaaberlike suhete arendamist esmatähtsaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Porsche aktsia odavnes alla IPO hinna
Porsche aktsia sulgus täna 81,8 eurol, mis on 70 eurosenti alla IPO hinna.
Porsche aktsia sulgus täna 81,8 eurol, mis on 70 eurosenti alla IPO hinna.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.