• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Stabilisatsioonifond arutlusele

    Seadus peaks reguleerima, millised summad eelarvest fondi laekuvad, kuhu see raha investeeritakse ja millistel tingimustel seda kasutama hakatakse. Peaministri majandusnõunik Aare Järvan lausus, et kerge ei saa seaduse vastuvõtmine olema, sest eri huvigruppidel on stabilisatsioonifondi kohata erinev arvamus.
    IMFi esindaja Eestis ja Lätis Dimitri Demekas lausus, et stabilisatsioonifondi reguleerivate õigusaktide vastuvõtmine on peale Eesti majanduse vajalik ka valitsusele, sest senik, kuni need puuduvad, jätkub huvigruppide surve valitsusele selle raha kasutamiseks, olgu siis põllumajanduse toetamiseks või raudtee ehitamiseks.
    Hansapanga juhatuse liige Erkki Raasuke lausus, et reeglite kehtestamine annaks ka välisinvestoritele tõestuse selle kohta, et Eesti suhtub säästmisse ja sellest saadavate vahendite kasutamisse täie tõsidusega.
    Järvani sõnul ei oleks praegu stabilisatsioonifondi raha Eesti kommertspankadesse paigutamine otstarbekas, sest võiks pärssida välisinvesteeringute sissevoolu. Riigi raha osa kommertspankades on juba praegugi suur ja stabilisatsioonifondi summad on selleks liiga väikesed, et neid riskide hajutamiseks laiali jagada, märkis Järvan.
    Stabilisatsioonifondi olemasolu ja selle vahendite välismaal hoidmine annab välisinvestoritele kindlustunde, sest sealt on raha võimalik vajaduse korral kiiresti Eestisse tagasi tuua. Juhul kui fondi raha on paigutatud Eestisse, võib tekkida probleem selle kättesaamisega.
    Raasuke lausus, et praeguse stabilisatsioonifondis oleva alla miljardi krooni paigutamine kohalikesse pankadesse ei avaldaks majandusele olulist mõju. Kaugemas perspektiivis, kui stabilisatsioonifondi maht suureneb, tuleb kõne alla osa vahendite paigutamine näiteks kodumaistesse võlakirjadesse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreservi prognoos pani USA aktsiaturud rallima
Föderaalreservi pulline prognoos ja Hiina krediidituru hädade vähene levik on investorid taas ostulainele häälestanud: kõik USA indeksid kerkisid täna enam kui protsendi.
Föderaalreservi pulline prognoos ja Hiina krediidituru hädade vähene levik on investorid taas ostulainele häälestanud: kõik USA indeksid kerkisid täna enam kui protsendi.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.