• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,23%6 190,63
  • DOW 300,68%44 393,45
  • Nasdaq −0,87%20 191,99
  • FTSE 1000,19%8 778,04
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,46
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,23%6 190,63
  • DOW 300,68%44 393,45
  • Nasdaq −0,87%20 191,99
  • FTSE 1000,19%8 778,04
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,46
  • 08.12.98, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Stabilisatsioonifond arutlusele

Seadus peaks reguleerima, millised summad eelarvest fondi laekuvad, kuhu see raha investeeritakse ja millistel tingimustel seda kasutama hakatakse. Peaministri majandusnõunik Aare Järvan lausus, et kerge ei saa seaduse vastuvõtmine olema, sest eri huvigruppidel on stabilisatsioonifondi kohata erinev arvamus.
IMFi esindaja Eestis ja Lätis Dimitri Demekas lausus, et stabilisatsioonifondi reguleerivate õigusaktide vastuvõtmine on peale Eesti majanduse vajalik ka valitsusele, sest senik, kuni need puuduvad, jätkub huvigruppide surve valitsusele selle raha kasutamiseks, olgu siis põllumajanduse toetamiseks või raudtee ehitamiseks.
Hansapanga juhatuse liige Erkki Raasuke lausus, et reeglite kehtestamine annaks ka välisinvestoritele tõestuse selle kohta, et Eesti suhtub säästmisse ja sellest saadavate vahendite kasutamisse täie tõsidusega.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Järvani sõnul ei oleks praegu stabilisatsioonifondi raha Eesti kommertspankadesse paigutamine otstarbekas, sest võiks pärssida välisinvesteeringute sissevoolu. Riigi raha osa kommertspankades on juba praegugi suur ja stabilisatsioonifondi summad on selleks liiga väikesed, et neid riskide hajutamiseks laiali jagada, märkis Järvan.
Stabilisatsioonifondi olemasolu ja selle vahendite välismaal hoidmine annab välisinvestoritele kindlustunde, sest sealt on raha võimalik vajaduse korral kiiresti Eestisse tagasi tuua. Juhul kui fondi raha on paigutatud Eestisse, võib tekkida probleem selle kättesaamisega.
Raasuke lausus, et praeguse stabilisatsioonifondis oleva alla miljardi krooni paigutamine kohalikesse pankadesse ei avaldaks majandusele olulist mõju. Kaugemas perspektiivis, kui stabilisatsioonifondi maht suureneb, tuleb kõne alla osa vahendite paigutamine näiteks kodumaistesse võlakirjadesse.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 15 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele