• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euro suhtes äraootav

    Samal ajal kui keskpangad ja juhtivad kommertspangad kinnitavad oma valmisolekut Euroopa ühisraha käibeletulekuks 1. jaanuaril 1999, pole ettevõtted ettevalmistuseks suurt midagi teinud.
    Üks põhjus on kindlasti selles, et ükski piirkonna riik ei plaani Euroopa valuutaliiduga (EMU) ühineda enne Euroopa Liidu täisliikmeks saamist. Ka on euro käibeletulek Ida-Euroopa viimase kümnendi majanduslike ja poliitiliste muudatustega võrreldes suhteliselt tagasihoidlik muudatus.
    Esimeses järjekorras tähendab see Saksa marga asendumist euroga Ida-Euroopa valuutade ankur-
    valuutana. Pikemas perspektiivis kaaluvad peaaegu kõik riigid oma valuuta sidumist euroga, et valmistuda nii hilisemaks EMUga liitumiseks.
    Analüütikute sõnul võib fikseeritud kursile üleminek tähendada ka teatud riski, kui arvestada Ida- ja Lääne-Euroopa erinevat inflatsioonitaset. Praegu on paljudes Ida-Euroopa riikides kasutusel libisev kurss, mis võimaldab valuutat inflatsiooni arvestades kontrollitult devalveerida.
    Lisaks võib euro käibeletulek suurendada spekulatiivset huvi Kesk- ja Ida-Euroopa valuutade vastu. See sunnib suure jooksevkonto defitsiidiga riike oma puudujääki vähendama või suurendama selle katteks väliskapitali sissevoolu ja laenutegevust.
    Ehkki lühiajaliselt võib euro mõnele riigile probleeme põhjustada, on see kaugemas perspektiivis kasulik ka Ida-Euroopale. Ühisvaluuta aitab eksportööridel tungida sügavamale ELi turule ning vähendada tehingukulusid eurotsooniga kauplemisel. Kasu toob ka ühtse kapitalituru väljakujunemine Ida-Euroopa vahetus naabruses.
    Kokkuvõttes sõltub kasude-kahjude tasakaal euro edukusest. Kui see toob Lääne-Euroopas kaasa jõudsa majanduskasvu, loob see uusi võimalusi ka Ida-Euroopale. Kui euroga oodatud kasu ei kaasne ja sellest tuleb läänele vaid majanduslikke ja poliitilisi probleeme, ei jäta see mõjutamata ka Ida-Euroopat.
    Autor: FT
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kalev Kaljuste: pöörame pilgud (ka) Rootsi!
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Enefit Green võib täna avaldada uudise börsile mineku kohta
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.